Erich (Mecklenburg)

Erich I (pärast 1359, arvatavasti 1365 – 26. juuli 1397) oli Mecklenburgi hertsog ja Rootsi troonipärija.

Erich oli Rootsi kuninga Albrechti ja kuninganna Richardise vanem poeg.

Ta abiellus 12. või 13. veebruaril 1396 Pommeri-Wolgasti hertsogi Bogislaw VI tütre Sofiaga. Nad ei saanud lapsi.

Portree pigem Erichist kui tema isast, tulenevalt subjekti vanusest ja tema kaelas rippuvast Gotlandi sümbolist

Erichi isa püüdis tugevdada oma positsiooni Rootsi kuningana 1364. aastal ja taas 1386. aastal. Taani kuninganna Margrete I sekkus 1389. aastal ja võitis Albrechti Åsle lahingus Falköpingi ümbruses. Albrecht ja Erich püüti kinni. Nad vabastati 1395. aastal pärast kolme aastat läbirääkimisi, kuhu olid kaasatud Lübecki linnapead Hinrich Westhof ja Johann Niebur.

Hiljem samal aastal tegi Albrecht Erichile ülesandeks vallutada Ojamaa. 1396. aasta suvel maabus Erich saarel armeega ja 1397. aasta kevadel võitis ta Sven Sturet, kes pidi siis Albrechtile truudust vanduma. Samuti 1397. aastal ühendati Taani, Norra ja Rootsi kuningriigid Kalmari uniooni, mis kindlustas kuninganna Margaret I positsiooni.

Hertsog Erich (nagu teda kutsuti) suri 1397. aastal katku oma mõisas nimega Landeskrone või Kronvall Klintehamnis Visbyst lõunas (Ojamaal). Ta maeti Visby Maarja kirikusse, tuntud ka kui Visby toomkirik, kus osa tema algsest hauakivist on nähtaval.