Seirijai on alev Leedus Lazdijai rajoonis, Seirijai valla halduskeskus. Alev asub Sūduva kõrgustikul.

Seirijai

leedu Seirijai
poola Sereje

Vapp
Seirijai vapp

Elanikke 686 (2011)[1]

Koordinaadid 54° 14′ N, 23° 49′ E
Seirijai (Leedu)
Seirijai
Seirijai

Seirijais on gümnaasium, postkontor ja raamatukogu. Vaatamisväärsuseks on sealne aastal 1584 valminud katoliku kirik.

Asula nimi muuda

Asula nimi tuleneb kolme kilomeetri kaugusel asuvast Seirijise järvest, mis on omakorda nime saanud Seira jõelt. Jatvingi päritolu nimi tähendab algkeeles voolamist, ent teistes balti keeltes tähendab see tüvi segast, sihitult käituvat isikut.[2]

Ajalugu muuda

Aastail 1383–1398 olid sealsed maad Saksa ordu valduses. Asula kohta pärinevad järgmised teated XVI sajandi algusest, mil Zygmunt I andis sealse piirkonna Jan Kazimierz Sapiehale, kes aga loovutas need õigused kohe Radziwillidele. Toona kuulusid need alad Trakai vojevoodkonda ja Trakai maakonda. Aastaks 1537 oli sinna rajatud kirik, mõisa juurde oli aga kujunenud alev. Reformatsiooni järel kujunes see piirkondlikuks kalvinismi keskuseks. Ka Seirijai praegune kirik oli algselt kalvinistide kirik, mis läks aga aastal 1654 katoliiklaste valdusse. Kalvinistid ehitasid selle kõrvale uue kirikuhoone, mis põles aga aastal 1975 maha.

Asula viimane Radziwillidest omanik oli Liudvika Karolina Radvilaitė, kes abiellus kõigepealt Friedrich Wilhelmi noorima poja Ludwigiga ja seejärel Karl III Philippiga. Tema surma järel kujunes Seirijai Brandenburgi kuurvürstide valduseks.

Aastal 1795 läks Seirijai kolmandal Poola jagamisel Preisimaa koosseisu ja sealsest mõisast sai riigimõis. Hiljem hakkas see kuuluma Venemaale, kus selle venekeelne nimekuju oli Серее.[3] Aastal 1914 oli alevis ligi 4000 elanikku, neist 3000 olid juudid. 19. septembril 1941 hukkasid Saksa okupatsiooniväed 953 Seirijai juuti.[4] Teise maailmasõja järel tegutsesid alevi ümbruses Leedu metsavennad. Nõukogude perioodil oli Seirijai kohaliku kolhoosi keskasulaks.

Tuntud elanikke muuda

Viited muuda

  1. [1]
  2. Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. – Vilnius: Mokslas, 1981.
  3. Серее. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 29А (58) : Семь озер — Симфония. С.-Петербургъ, 1900., 695 lk.
  4. http://www.holocaustatlas.lt/EN/#a_atlas/search//page/1/item/44/

Välislingid muuda