Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff. Rauddiviis koos Landeswehriga allus omakorda kindral Rüdiger von der Goltzile.

Rauddiviisi lipp

Algul võeti Rauddiviisi liikmeks vaid I maailmasõjas Raudristi välja teeninud mehi.[1]

Rauddiviis võitles muu hulgas Eesti Vabadussõjas Eesti rahvusvägede vastu ja sai lüüa.

Koosseis muuda

 
Major Josef Bischoff

Rauddiviis 1919. aasta juuni keskel[2][3]:

Komandör: major Bischoff

Staabiülem: kapten Biese

1. jalaväerügement (major von Lossow) 1. pataljon 2. pataljon 3. pataljon 1. miinipildujakompanii

2. jalaväerügement (major von Kleist) 1. pataljon 2. pataljon 3. pataljon 2. miinipildujakompanii

3. jalaväerügement (kapten Poensgen) 1. pataljon 2. pataljon 3. pataljon Jäägripataljon 3. miinipildujakompanii MG-Scharfschützen-Abteilung Petersdorff (4 raskekuulipildujakompaniid + 2 jalaväekompaniid + eskadron)

Ratsarügement (major Kanitz) 1. eskadron 2. eskadron 3. eskadron 4. eskadron

Suurtükiväerügement (major Arnim) 1. suurtükiväegrupp 1. kergepatarei (4 kahurit) 2. haubitsapatarei (2 haubitsat) 3. haubitsapatarei (2 haubitsat)

2. suurtükiväegrupp 4. haubitsapatarei (2 haubitsat) 5. haubitsapatarei (2 haubitsat) 6. haubitsapatarei (2 haubitsat)

3. suurtükiväegrupp 7. kahuripatarei (4 kahurit) 8. kahuripatarei (4 kahurit) 9. kahuripatarei (4 kahurit)

2 soomusautot

Lennudivisjon 427

2 soomusrongi

jm tagalateenistuse üksused.

Rauddiviisi jalaväepataljonides (sh jäägripataljonis) oli kolm jalaväekompaniid + üks raskekuulipildujakompanii.

Koosseisus ligikaudu 4000 meest.

Viited muuda