Pankraation oli võitlusspordiala Vana-Kreekas, milles olid ühendatud rusikavõitlus ja maadlus.

"Maadlejad" on 3. sajandi pronksskulptuuri koopia Uffizi galeriist Firenzes

Pankraation võeti 648 eKr olümpiamängude kavva. Varem oli see spordialana ilmselt tundmatu. Võisteldi paljaste rusikatega püsti- ja pikaliasendis. Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja küünarnukiga, klammerdumine, kägistamine ja liigeste väänamine.

Keelatud olid hammustamine ja küünistamine.

Võistlejaid ei liigitatud kaalu järgi (jagati ainult vanuseklassidesse) ega piiratud võistluse aega. Võistlus lõppes, kui üks võistleja muutus võistlusvõimetuks või loobus vabatahtlikult.

Eriliste võistlusmääruste tõttu oli pankraation iseseisev spordiala, mis erines tunduvalt rusikavõitlusest ja maadlusest kui omaette spordialadest.

Tänapäev muuda

Pankraationiga sarnanevad mitmed tänapäeva võitlusalad. On taastatud uute reeglitega kaasajastatud pankraation. Üks levinumaid pankraationiga sarnanevaid võitlusalasid on vabavõitlus ehk MMA.