Nganassaani keel

Nganassaani keel on samojeedi keel, mida kõneles Taimõri poolsaare edela- ja keskosas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 500 nganassaani kokku 830 nganassaanist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal nganasaani keelt 125 inimest.

Nganasaani keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks.

Kirjaviis

1990. aastatel loodi nganassaani keelele kirjaviis, mis põhineb kürillilisel kirjal. Nganassaani keele kirjutamiseks kasutatav tähestik on selline:

А а	Б б	В в	Г г	Д д	Е е	Ё ё	Ж ж
З з	Ҙ ҙ	И и	Й й	’’	К к	Л л	М м
Н н	Ӈ ӈ	О о	Ө ө	П п	Р р	С с	Ç ç
Т т	У у	Ү ү	Ф ф	Х х	Ц ц	Ч ч	Ш ш
Щ щ	Ъ ъ	Ы ы	Ь ь	Э э	Ә ә	Ю ю	Я я

Ё, Щ, Ь ja Ю on kasutusel ainult vene laensõnades ja nimedes.

Grammatika

Arvsõnad

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	20	100	200	1000
ӈуои’’	ситi	нагүр	четə	сəӈхəляӈкə	мəтү’’	сяйбə	ситiз̌əтə	ӈамиайчумə	бии’’	ситiбии’’	дир	ситiдир	биидир

Isikulised asesõnad

	Ainsus	Duaal	Mitmus
1.	мəнə	ми	мыӈ
2.	тəнə	тiи	тыӈ
3.	сыты	сытi	сытыӈ

Sõnavara

Sugulus soome-ugri keeltega

Osades nganassani sõnades on uurali tüved, mis on sarnased nii samojeedi kui soome-ugri keeltes.

Allpool on toodud näiteid nganassani sõnadest, mille tüvedel on eesti või muud soome-ugri vasted:

• колы - kala
• косюо - kuiv (komi keeles кос ja mordva keeltes коське)
• куодя, куотəса - surema (soome keeles kuolla)
• күо - kask (kõiv, mari keeles куэ)
• маа - mis
• моу - maa (riik, territoorium)
• мынсы - minema
• мəну - muna
• мəнə - mina
• мəу - maa (muld)
• ним - nimi
• ны - naine
• сеймы - silm
• сəə - süda
• туй - tuli
• туйся - tulema
• тəнə - sina (mordva keeltes тон, ungari keeles te)