Mundilfari

See artikkel räägib hiiust; Saturni kaaslase kohta vaata artiklit Mundilfari (kuu)

---

Mundilfari (ka Mundilfare, Mundilföri, Mundilfœri, Mundilfäri; võib-olla 'teatud aegade järgi liikuja') on skandinaavia mütoloogias hiid, keda lauludes kujutatakse ilmapuu liigutajana, tütre Sóli ja poja Máni isana ning öö kehastusena.

Mundilfari oli hiid, kes elas Miðgarðris. Et ta andis enda ja Glauri imeilusatele lastele Sólile ja Mánile, kes on samuti hiiud, nimed päikese ja kuu järgi, siis jumalad (aasid) vihastasid selle ülbuse peale. Karistuseks pidid lapsed jumalate sõjavankrit üle taeva tõmbama. Sellepärast liiguvad nad iga päev päikese ja kuuna üle taeva. Máni sõidab kuuvankris Bili ja Hjúki saatel. Glenri abikaasa Sól sõidab päikesevankris, mida veavad täkud Alsviðr ja Árvakr. Päikese- ja kuuvankri lõid jumalad Múspellsheimri tule abil. Päikesevankrit jälitab kohutav hunt Sköll, kuuvankrit Hati. Ragnarökis saavad nad oma saagi kätte.

Mundilfœrit mainitakse "Vanemas Eddas" "Vafþrúðnismális" (stroof 23) ja "Nooremas Eddas" "Gylfaginningis" (ptk 11).

Nime esimest poolt seostatakse sõnaga mund ('ajavahemik') (Lindow 2001:233). Nimi on võib-olla kenning, mis tähistab kuud (Simek 2007:222).

Mundilfari järgi on nime saanud Saturni kaaslane Mundilfari.

Allikad

"Vafþrúðnismális" küsib Gagnrathina esinev Odin Vafþrúðnirilt: "Ma küsin järgmist vastust; kui tarkus on sinu, siis vasta nüüd, kust tuli kuu, nii kauge inimeste teine maailm, ja leegitsev päike." (22)

Vafþrúðnir kvað:

Mundilfæri heitir,/ hann er mána faðir/ ok svá Sólar it sama;/ himin hverfa/ þau skolo hverjan dag/ öldom at ártali.

"Vafþrúðnir ütles: "Mundilfari on selle nimi, kes on kuu ja samuti Päikese isa; nad jooksevad iga päev üle taeva, et inimestele aega näidata."" (23)

"Gylfaginningis" öeldakse: Hár segir: "Sá maðr er nefndr Mundilfœri er átti tvau börn. Þau váru svá fögr ok fríð at hann kallaði annat Mána en dóttur sína Sól, ok gipti hana þeim manni er Glenr hét. En guðin reiddusk þessu ofdrambi ok tóku þau systkin ok settu upp á himin, létu Sól keyra þá hesta er drógu kerru sólarinnar, þeirar er guðin höfðu skapat til at lýsa heimana af þeiri síu er flaug ór Muspellsheimi." Hár ütleb: "Mehel, kelle nimi oli Mundilfœri, oli kaks last. Nad olid nii ilusad ja head, et ta andis ühele [pojale] nimeks Máni [kuu] ja tütrele Sól [päike], ja andis ta naiseks mehele nimega Glenr. Aga jumalad vihastasid selle häbematuse peale, võtsid õe ja venna ning panid nad taevasse, lastes Sólil juhtida hobuseid, kes vedasid päikesevankrit, mille jumalad olid loonud, et maailma valgustada, sädemest, mis oli välja lennanud Múspellsheimrist."

Seal öeldakse ka: "Mánile tehti ülesandeks juhtida taevakeha, kelle nime ta oli saanud, ja ta võttis maa pealt kaasa kaks last, kelle nimed olid Bil ja Hjúki, kui nad parajasti tulid Byrgiri allikalt;..."

Kirjandus

• John Lindow. Norse Mythology: A Guide to the Gods, Heroes, Rituals, and Beliefs, Oxford University Press 2001, ISBN 0-19-515382-0.
• Rudolf Simek. Dictionary of Northern Mythology, D.S. Brewer 2007, ISBN 0-85991-513-1.