Kandesõrestik
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2017) |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2017) |
Kandesõrestik ehk ferm on kokkuvõtlikult öeldes sirgete omavahel ühendatud elementide kolmnurkne süsteem. Kõige enam kasutatakse ferme mitmesuguste hoonete katuse-, põranda- ja ripplaekonstruktsioonides.
Fermide kasutamise peamised põhjused on järgmised:
- pikk eluiga
- kerge kaal
- väiksem läbipaine
- võimalus toetada suuremaid raskusi
Fermide kasutamise halvaks küljeks on suurenenud tootmiskulud.[1]
Fermi definitsioon muuda
Ferm on omavahel ühendatud sirgete elementide kolmnurkne süsteem. Vahel nimetatakse fermi sõrestikkanduriks. Sõrestikus on individuaalsed elemendid omavahel seotud sõlmedes. Eeldatavalt on tihti sõlmed omavahel nominaalselt kinnitatud. Välised jõud ja reaktsioonid, mis on sellel süsteemil rakendatud, talletuvad üldiselt sõlmedesse. Kõik jõud igas fermi elemendis on kas tõmbe- või kokkusurumisjõud.[1]
Fermid ehitistes muuda
Ferme kasutatakse paljudes eri tüüpi ehitistes, enamasti sellistes, kus on vaja väga pikki sildeid, näiteks lennujaamad, spordihallid, auditooriumid ja sillad.[1]
Fermitüübid muuda
Fermid koosnevad kokkusurumis- ja tõmbeelementidest. Gravitatsiooni mõjul fermi ülemine ja alumine sirge osa võtab vastu kokkusurumis- ja tõmbejõude ega lase struktuuril painduda. Elemendi diagonaalsed osad aga ammutavad nihkejõude. Toota saab väga laias valikus ferme.[1]
N-ferm / Pratti ferm muuda
Selle fermitüübi patentisid aastal 1844 kaks Bostoni raudteeinseneri[2]: Caleb Pratt ja tema poeg Thomas Willis Pratt.[3][4] N-fermi kasutatakse enamasti hoonetes, kus sille ulatub 20–100 meetrini. Tüüpilises N-fermis võtavad diagonaalsed liikmed vastu gravitatsiooni jõude ehk need on tõmbejõu mõju all. Sellist tüüpi fermi kasutatakse kui gravitatsioonijõud on selles struktuuris dominantne (vasakpoolne pilt). Alternatiivne N-ferm on selline, kus diagonaalsed liikmed on tõmbejõu mõju all üles poole (parempoolne pilt). Sellist fermi kasutatakse kohtades, kus üles suunatud jõud on dominantsed.[1]
Seda tüüpi ferm on kasutuses näiteks 1912. aastal ehitatud, 393 meetrit pikal Southern Pacific Railroadi raudteesillal USA Arizona osariigis Tempes.[5] See koosneb üheksast eri suurusega N-fermist. See sild on kasutusel ka tänapäeval.[3]
Warreni ferm muuda
Warreni fermis on sarnaselt teiste fermitüüpidega diagonaalsed elemendid kokkusurumis- ja tõmbejõu mõju all. Aspekt, mis muudab Warreni fermi eriliseks, on see, et selle kokkusurutavate ja tõmmatavate liikmete pikkus on võrdne. Warreni ferme kasutatakse ehitistes, kus sille on 20–100 meetrit. Näiteks kasutatakse seda tüüpi fermikraanade horisontaalsete osade kandestruktuurina.
Põhjavalgusferm muuda
Seda fermi tüüpi kasutatakse tavaliselt lühikeste silletega tööstushoonetes. Seda tüüpi ferm võimaldab maksimaalset loodusliku valguse hoonesse pääsemist, kui fermi ülemine pool on klaasitud. Selline lahendus võib võimaldada tehastel kokku hoida valgustuskulude pealt, võib see siiski suurendada hoone küttekulusid.[1]
Saehammasferm muuda
Üks põhjavalgusfermi tüüpe on saehammasferm. Selle erinevus seisneb selles, et fermi vertikaalosad on paigutatud risti fermi tasapinnaga.[1]
Finki ferm muuda
Finki ferm pakub majandusliku ökonoomsust tänu oma väikese terase kaalu kasutamisele. Seda fermi tüüpi kasutatakse lühikeste sildega ehitiste puhul ning eksisteerib palju viise liikmete paigutuseks. Seda fermi tüüpi kasutatakse peamiselt hoonete katuste konstrueerimiseks.[1]
Vibunöörferm muuda
See fermi tüüp on saanud nimetuse fermi kuju järgi. Esmalt kasutati neid kaastega sildade ehitamisel. Tuhanded vibunöörferme kasutati teise maailmasõja ajal lennuki ladude ja teiste sõjaväe ehitiste konstrueerimisel.[3]
Kuningapostferm muuda
See on üks lihtsamat tüüpi ferme, mis on kasutusel. See koosneb kahest kaldu olevast toest, mis toetavad keskel olevat vertikaalset posti. Alternatiivselt kuningapostfermile on olemas ka kuningannapostferm, mis kujutab endast kahte vertikaalset posti, mille keskel on horisontaale ühendav tala ja mõlemal pool on kaldu olev tugipost.[3]
Towni sõrestikferm muuda
Ameerika Ühendriikide arhitekt Ithiel Town töötas selle fermitüübi välja alternatiivina rasketele puidust sildadele. Selline fermidisain patenditi aastal 1820. See ferm kujutab endast üksteise suhtes diagonaalselt paigutatud plankude sõrestikku.[3]
Ühenduste tüübid muuda
Kõikide liikide sektsioonide puhul on võimalik neid ühendada poltide või keevitusega. Poltidega kinnitatud konstruktsioon on rohkem eelistatud, kuna see on ökonoomsem ja kiirem töövõte. Kui kasutatakse poltühendusi, tuleb kontrollida kinnituskvaliteedi tagajärgi. Nende tagajärgede vähendamiseks (tavaliselt kasvavad deformatsioonid) on soovitatav kasutada mittelibisevate liitekohtadega komplekte. Seest õõnsad sektsioonid on tavaliselt ühendatud keevitamise teel, samal ajal kui avatud sektsioonid on ühendatud poltidega või keevitamisega, mis tavaliselt vajab kummist plaatide kasutamist. Keevitatud liitekohtade celsius355 ja hybox355 projekti kasutusjuhend on saadaval firmalt Tata Steel. Vaiksed konveierid, mida saab transportida tervikuna tööstusest kuni sihtkohani, saab kokku keevitada. Suurte katusefreeside puhul, mida ei saa tervikuna transportida, on keevitatud alamkomplektid transporditud sihtkohta ja need kas polditakse või keevitatakse koha peal kokku. Kergete katusefreeside puhul eelistatakse keevisühendust poltühendusele, sest poltidega ühendamisel on vaja kummiplaate, kuid nende hind kasvab kiiresti.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Steelconstruction. "Trusses".
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2011. Vaadatud 26. novembril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Wikipedia. "Truss".
- ↑ http://www.tdot.state.tn.us/bridges/historybridges.htm
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. november 2007. Vaadatud 26. novembril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)