Kalvarijos

Kalvarijos on Vilniuse linnaosa, mis asub linna põhjaosas Verkiai valla territooriumil. Kalvarijos piirneb lõunas Trinapolisega, läänes Jeruzalėga, põhjas Verkiaiga ja idas üle Nerise Valakampiaiga.

Üks Kalvarijose kabelitest

Kalvarijos jääb Verkiai regionaalparki ja Kalvarijose ajaloolisele kaitsealale. Seal asub Kalvarijose parkmets.

Kalvarijoses asub ristitee, mis kujutab Jeesuse viimast teekonda. Tegemist on Žemaičių Kalvarija analoogse kompleksi järel vanuselt teise analoogse kompleksiga Leedus.

Vene-Poola sõjas laastatud piirkond kuulus Verkiai mõisale. 1662. aastal eraldas Vilniuse kapiitel sinna Jeesuse teekonda Kolgata mäele kujutava kompleksi rajamiseks iga-aastase toetussumma. Ühtlasi said sealsed künkad nimeks Kolgata, Maarja, Siion ja Õlimägi. Esimene puidust kirik ja kabel püstitati sinna 1689. aastal. Aleksandras Kazimieras Sapiega initsiatiivil asuti ala edendama kui palverännakute piirkonda. 1688. aastal rajati sinna dominiiklaste klooster, mis asus piirkonna eest hoolitsema. Hiljem rajati teekonna algusse Trinapolises ka trinitariaanide klooster. 1675. aastal põles sealne kompleks maha, ent sinna asusid varssavi dominiiklased, kes püstitasid uued kivist kiriku- ja kloostrihooned. 1683. aastal valmis esimene kivist kabel.

Kokku valmis Kalvarijoses 22 kivist kabelit, sinna rajati seitse puidust väravat ja puidust sild. XVIII sajandil kuulus seal Verkiai mõisale 52 peret. Kalvarjose elanikud tegelesid kalapüügi, metsanduse ning seente ja marjade korjamisega, hoolitsedes ka mõisa vesiveski eest. 1905. aastal oli Kalvarijose külas (sisulisel kloostris) 9 elanikku. 1962. aastal sulgesid Nõukogude võimuorganid peaaegu kõik sealsed kabelid, järgmisel aastal lõhuti suletud kabelid maha. Säilis vaid neli kabelit. Aastail 1990–2002 rajati lõhutud kabelite asemele uued.

Kalvarijos jääb Kalvarijose kompleksi muinsuskaitsevööndisse. Muinsuskaitse all on sealne pansionaat, Kalvarijose kompleksi piirdemüür ja säilinud Kalvarijose ristitee kabelid.