Vikipeedia

Jieznas

Jieznas (leeduⓘ) (poola k. Jezno) on linn Leedus Prienai rajoonis. Jieznas on Jieznase valla halduskeskuseks. Linna lõunaosas asub 0,744 km² pindalaga ja keskmiselt 2,85 meetrit sügav Jieznase järv (suurim sügavus 4,44 m).

Jieznas
leedu Jieznas
Elanikke 1024 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 54° 36′ N, 24° 10′ E
Jieznas (Leedu)
Jieznas
Jieznas

Linnas on raamatukogu, postkontor ja gümnaasium. Vaatamisväärsusteks on sealse mõisa hoonetekompleks, aastal 1670 valminud katoliku kirik ja kalmistul asuv aastal 1770 ehitatud kabel.

Ajalugu muuda

Asula nime on esmamainitud 1492. aastal, mil mainiti, et Jieznase mõis on suurvürstide valdus. Kazimieras Būga arvates on selle paikkonna nimi pärit jatvingidelt. Asulat on esimest korda mainitud aastal 1581, mil see oli alev.

Aastal 1633 sai sealse mõisa omanikuks Stefan Pac ja asula kujunes pikaks ajaks Pacide residentsiks. Aastal 1634 muudeti sealne XVI sajandi lõpus ehitatud kalvinistide kirik katoliku kirikuks. Aastal 1643 lasi Stefan Pac siiski katoliiklastele uue kiriku ehitada. Aastal 1670 pühitseti sisse Krzysztof Zygmunt Paci initsiatiivil rajatud uus katoliku kiriku hoone.

Põhjasõja ajal rüüstasid alevit rootslased. Aastal 1812 kujunes alev Napoleoni vägede koondumispaigaks, sealne mõisnik oli aga Napoleoni adjutant. Ta võttis osa ka Novembriülestõusust. Aastal 1837 põlesid maha nii Jieznase alev kui ka mõis, mõisakompleksi ei hakatud õnnetuse järel aga taastama. Vene võimu all oli asula nimekuju Езно.[2]

Augustis 1915 hõivasid Jieznase Kaunase kindluse vallutanud ja sealt lõuna poole liikuma hakanud Saksa väed. Aastal 1919 toimus Jieznase lähistel Leedu vabadussõja üks esimesi lahinguid Punaarmee ja leedulaste ning neid toetavate Saksa vägede vahel. Algselt oli Punaarmee edukas, ent neli päeva hiljem sundisid leedulased nad alevist lahkuma. Aastal 1930 oli alevis 117 maja, seal tegutsesid ka saekaater ja auruveski.[3] Kahekümnenda sajandi algul kasutati alevi kohta nimesid Jeznas ja Jėznas.[4]

2. septembril 1941 lasid asula hõivanud Saksa väed maha 144 Jieznase juuti.[5] Teise maailmasõja järel tegutsesid Jieznase ümbruses Leedu metsavennad. 28. detsembril 1956 sai Jieznas linnaks. Sinna rajati õmblusvabrik ja Kaunase elektrikilbitehase filiaal, seal asus ka traktoriremonditöökoda.

Elanikkond muuda

  • 50 (1719)
  • 372 (1795)
  • 333 (1865)
  • 1255 (1897)
  • 989 (1923)
  • 1803 (1959)
  • 1658 (1970)
  • 2400 (1974)
  • 2500 (1976)
  • 1854 (1979)
  • 1883 (1989)
  • 1476 (2001)
  • 1204 (2011)
  • 1167 (2013)
  • 1086 (2017)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Jieznase elanikest leedulasi 98,13%.[6]

Pilte muuda

 
  •  
    Katoliku kirik
  •  
    Saksa sõjaväekalmistu
  •  
    Koolimaja
  •  
    Kalmistu väravad
  •  
    Jieznase kabel
  •  
    Vaade Jieznase järvele

Tuntud elanikke muuda

Viited muuda

  1. ↑ Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
  2. ↑ Езно. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 161 lk.
  3. ↑ Jieznas. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. VIII (Imhof-Junusas). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2005. 661 lk.
  4. ↑ http://lithuanianphilately.com/provisional-postmarks/jeznas/
  5. ↑ Holocaust Atlas of Lithuania
  6. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 7. jaanuaril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jieznas&oldid=6206405"