Vikipeedia

Falcon 9

Falcon 9 on kaheastmeline keskmise võimekusega orbitaalne kanderakett, mis sai nime esimese astme 9 mootori järgi. Falcon 9 disainis ja ehitas SpaceX. Falcon 9 on maailma esimene osaliselt taaskasutatav kanderakett.

Falcon 9
SpaceX-i Falcon 9 rakett õhku tõusmas Vanderbergi lennuväebaasist (jaanuar 2017)
Otstarve Orbitaalne kanderakett
Tootja SpaceX
Päritolumaa Ameerika Ühendriigid
Raketistardi maksumus

Falcon 9 Full Thrust

62 milj $[1]
Suurus
Pikkus
Läbimõõt 3.7 m[2]
Mass
  • FT: 549 054 kg[2]
  • v1.1: 505 846 kg[3]
  • v1.0: 333 400 kg[4]
Astmeid 2
Stardiajalugu
Hetkeseis
  • FT: aktiivne
  • Block 5: arenduses[5]
  • v1.1: ei ole kasutuses
  • v1.0: ei ole kasutuses
Stardikohad
Raketistarte
  • 44
    • FT: 24
    • v1.1: 15
    • v1.0: 5
Edukaid starte
  • 42
    • FT: 24
    • v1.1: 14
    • v1.0: 4
Nurjunud starte 1 (v1.1, CRS-7)
Osaliselt nurjunud starte 1 (v1.0, CRS-1)[6]
Muu tulemusega starte 1 (FT, Amos-6)[a]
Maandumisi 19 / 24 katsetust
Esmalend
Viimane lend
  • FT: 30. oktoober 2017 (Koreasat-5A)
  • v1.1: 17. jaanuar 2016 (Jason-3)
  • v1.0: 1. märts 2013 (Dragon CRS-2)
Esimene aste
Mootor(id)
Tõukejõud
  • FT (hiline 2016): 7607 kN[10]
  • FT: 6806 kN[2]
  • v1.1: 5885 kN[3]
  • v1.0: 4940 kN[4]
Eriimpulss
  • v1.1
    • merepinnal: 282 sekundit[11]
    • vaakumis: 311 sekundit[11]
  • v1.0
    • merepinnal: 275 sekundit[4]
    • vaakumis: 304 sekundit[4]
Põlemisaeg
  • FT: 162 sekundit[2]
  • v1.1: 180 sekundit[3]
  • v1.0: 170 sekundit
Kütus LOX / RP-1
Teine aste
Mootor(id)
Tõukejõud
  • FT: 934 kN[2]
  • v1.1: 801 kN[3]
  • v1.0: 617 kN[4]
Eriimpulss
  • FT: 348 sekundit[2]
  • v1.1: 340 sekundit[3]
  • v1.0: 342 sekundit[12]
Põlemisaeg
  • FT: 397 sekundit[2]
  • v1.1: 375 sekundit[3]
  • v1.0: 345 sekundit[4]
Kütus LOX / RP-1

Praegu kasutuses olev Full Thrusti ('maksimaalne tõukejõud') versioon suudab maalähedasele orbiidile viia kuni 22 800 kg kaaluvaid laste ja geosünkroonsele transiidiorbiidile (GTO) viia kuni 8300 kg kaaluvaid laste. Kui rakett lendab taaskasutatavalt, siis väheneb GTO võimekus 5500 kg-ni.[1]

Ajalugu muuda

Arendus muuda

Erinevalt SpaceX-i eelmisest raketist, mis arendati täielikult oma vahenditega, aitas Falcon 9 arendamist kiirendada NASA. NASA finantseeris arendust ja oli valmis tellima mitu lendu, kui teatud eesmärgid täideti. Koostöö algas seemnerahastusega kaubandusliku orbitaalse transporditeenuse (COTS) programmist aastal 2006.[13] Kokku sai SpaceX NASA-lt 278 miljonit dollarit, lisaks nõustus NASA ostma kolm demolendu. NASA hakkas raketi ankurüürnikuks 2008. aastal, kui nad tellisid 12 transpordilendu rahvusvahelisesse kosmosejaama, lepingu väärtuseks oli 1,6 miljardit dollarit. Lepingu tingimuseks oli demolendude edukus.[14]

Testimine muuda

Leping NASA-ga nägi ette, et Falcon 9 esimene demolend toimub 2008. aasta septembris ja kõik kolm demolendu toimuvad 2009. aasta septembriks.[15] Raketi testimine võttis aga oodatust kauem aega ja esimene lend toimus alles 4. juunil 2010. aastal.

Esimene test, kus töötas korraga mitu mootorit, toimus 2008. aasta jaanuaris.[16] Seejärel suurendati korraga testitavate mootorite hulka järk-järgult, 2008. aasta novembris testiti lõpuks kõiki üheksat mootorit korraga.[17]

2010. aasta veebruariks oli rakett valmis ja asus läbima katsetusi Kennedy kosmosekeskuses.[18] 9. märtsil plaaniti läbi viia staatiline test, mille käigus testitaks raketti nii, et see ei lahku stardiplatvormilt. Arvutid peatasid testi 2 sekundit enne algust, kuna avastati viga stardiplatvormi heeliumipumpades. Viga parandati ja staatiline test viidi edukalt läbi 13. märtsil.[19]

Tootmine muuda

2010. aasta detsembris tootis SpaceX uue Falcon 9 raketi (ja Dragoni kosmosekapsli) iga kolme kuu tagant.[20]

2013. aasta novembriks oli tootmismaht tõusnud ja nüüd toodeti uus rakett igal kuul, 2014. aasta keskpaigaks oli plaanitud tootmismahtu tõsta 18 raketini aastas ja 2014. aasta lõpuks pidi tootmismaht veel suurenema, 24 raketini aastas.[21] 2015. aasta lõpuks oli plaanitud toota 40 raketti aastas.[22]

2016. aasta alguseks ei olnud SpaceX oma eesmärke saavutanud, selleks hetkeks oli tootmismaht alles hiljuti jõudnud 18 raketini aastas ja aasta lõpuks loodeti jõuda tootmismahuni 30 raketti aastas.[23]

Õhkutõusude ajalugu muuda

Falcon 9 on 2017. aasta 30. oktoobri seisuga lennanud kokku 44 korda, nendest lendudest on 42 olnud edukad, üks on ebaõnnestunud ja ühe lennu puhul jõudis peamine last õigele orbiidile, aga sekundaarne last jäi plaanitust madalamale orbiidile. Lisaks hävines üks rakett stardiplatvormil enne õhkutõusu, kui see tavapärase staatilise testi käigus plahvatas.

Tähelepanuväärsed lennud muuda

  • 1. lend – Falcon 9 esimene lend
  • 2. lend – esimene lend Dragoni kapsliga
  • 3. lend – esimene transpordimissioon rahvusvahelisesse kosmosejaama
  • 6. lend – Falcon 9 versioon 1.1 esimene lend, esimene lend polaarsele orbiidile
  • 7. lend – esimene kommertslast ja esimene lend geosünkroonsele orbiidile (sidesatelliit)
  • 9. lend – esimene lend maandumisjalgadega, esimene kontrollitud maandumine ookeanis
  • 14. lend – esimene lend juhitavate võrestabilisaatoritega (inglise grid fins), esimene katse droonlaevale maanduda
  • 15. lend – esimene lend Maa gravitatsiooniväljast välja
  • 19. lend – täielik ebaõnnestumine, rakett plahvatas õhkutõusu ajal heeliumipaagi purunemise tõttu
  • 20. lend – Falcon 9 Full Thrusti versiooni esimene lend, esimene edukas maandumine maapinnale
  • 23. lend – esimene edukas maandumine droonlaevale
  • 29. lend – täielik raketi häving lennueelse testi ajal, ei loeta ametlikuks stardiks
  • 32. lend – esimene esimese astme edukas taaslend ja maandumine ajaloos

Disain muuda

Falcon 9 on kaheastmeline suure kandevõimega kanderakett, mis kasutab kütusena vedelat hapnikku ja RP-1 raketikütust. Mõlemad astmed kasutavad Merlin 1D raketimootoreid, esimesel astmel on 9 mootorit ja teisel astmel on 1 mootor.[24] Esimesel astmel olevad mootorid on optimeeritud töötama maapinnal ja teisel astmel olev mootor on optimeeritud töötama vaakumis. Esimese astme mootorid asetsevad nn Octawebi konfiguratsioonis.

Taaskasutatavas konfiguratsioonis lennates on esimesele astmele kinnitatud neli jalga, mille abil raketi esimene aste pärast lendu maanduda saab. Lisaks on siis esimese astme ülemises osas ka nn ruutuimed, mille abil saab raketti maandumise ajal juhtida.

Raketi kütusepaakide külg- ja vaheseinad on tehtud alumiiniumi-liitiumi sulamist. Komponendid on üksteise külge kinnitatud hõõrdkeevitusega, mis on kõige tugevam ja vastupidavam keevitusmeetod.[4]

Teise astme kütusepaak on väga sarnane esimese astme kütusepaagiga, olles lihtsalt oluliselt lühem. Selline disain lubab SpaceX-il kasutada mõlema astme ehitamisel sarnaseid ehitusmeetodeid, mis aitab kulusid kokku hoida.[4]

Kahe astme vahel on süsinikkiust alumiiniumsüdamikuga vaheaste, mis ühendab esimese ja teise astme omavahel.[2]

Lasti kaitseks on õhkutõusu ajal lasti ümber kaitsev ümbris, mis eraldub pärast Maa atmosfäärist väljajõudmist. Kaitsev ümbris on ehitatud vaheastmega samast materjalist.[25]

Taaskasutatavus muuda

Maandumine muuda

Falcon 9 on esimene orbitaalne kanderakett, mille esimene aste on taaskasutatav. Pärast teise astme eraldumist pöörab esimene aste ennast tagurpidi ja naaseb läbi atmosfääri Maale. Maandumiseks on kaks võimalust, väiksema kütusevajadusega missioonidel võib esimene aste maanduda tagasi Maal, stardiplatvormi lähedal. Suurema kütusekuluga missioonide ajal peab esimene aste maanduma merel asuva autonoomse droonlaeva pardal olevale maandumisplatvormile.[26]

Esimene edukas maandumine oli Kennedy Kosmosekeskuses asuvale maandumisplatvormile, see toimus 22. detsembril 2015[27]. Esimene edukas maandumine droonlaevale Of Course I Still Love You ('Muidugi ma armastan sind ikka veel') toimus 2016. aasta aprillis[26].

Uuesti lendamine muuda

Falcon 9-st sai esimene mitu korda lennanud orbitaalne kanderakett ajaloos, kui 2017. aasta märtsis eelnevalt lennanud esimene aste uuesti edukalt lasti kosmosesse toimetas ja seejärel droonlaevale maandus[28]. Kokku on SpaceX uuesti kasutanud kolme eri esimese astme raketti[29].

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 "Capabilities & Services (2016)". SpaceX. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.10.2013. Vaadatud 31.10.2017.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 "Falcon 9 (2015)". SpaceX. Originaali arhiivikoopia seisuga 09.12.2015. Vaadatud 31.10.2017.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 "Falcon 9 (2013)". SpaceX. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.11.2013. Vaadatud 31.10.2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 "Falcon 9 Overview (2010)". SpaceX. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.12.2010. Vaadatud 31.10.2017.
  5. ↑ Musk, Elon (23.10.2016). "I am Elon Musk, ask me anything about becoming a spacefaring civ!". Vaadatud 31.10.2017.
  6. ↑ de Selding, Peter B. (15.10.2012). "Orbcomm Craft Launched by Falcon 9 Falls out of Orbit". Space News. Vaadatud 31.10.2017. Orbcomm requested that SpaceX carry one of their small satellites (weighing a few hundred pounds, vs. Dragon at over 12,000 pounds)... The higher the orbit, the more test data [Orbcomm] can gather, so they requested that we attempt to restart and raise altitude. NASA agreed to allow that, but only on condition that there be substantial propellant reserves, since the orbit would be close to the space station. It is important to appreciate that Orbcomm understood from the beginning that the orbit-raising maneuver was tentative. They accepted that there was a high risk of their satellite remaining at the Dragon insertion orbit. SpaceX would not have agreed to fly their satellite otherwise, since this was not part of the core mission and there was a known, material risk of no altitude raise.
  7. ↑ Graham, William (21.12.2015). "SpaceX returns to flight with OG2, nails historic core return". NASASpaceFlight. Vaadatud 31.10.2017. The launch also marked the first flight of the Falcon 9 Full Thrust, internally known only as the "Upgraded Falcon 9"
  8. ↑ Graham, Will. "SpaceX successfully launches debut Falcon 9 v1.1". NASASpaceFlight. Vaadatud 31.10.2017.
  9. ↑ "Detailed Mission Data – Falcon-9 ELV First Flight Demonstration". Mission Set Database. NASA GSFC. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2011. Vaadatud 31.10.2017.
  10. ↑ "Falcon 9 (2016)". SpaceX. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.07.2013. Vaadatud 31.10.2017.
  11. ↑ 11,0 11,1 "Falcon 9". SpaceX. Originaali arhiivikoopia seisuga 01.05.2013. Vaadatud 31.10.2017.
  12. ↑ "SpaceX Falcon 9 Upper Stage Engine Successfully Completes Full Mission Duration Firing". SpaceX. 10.03.2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.12.2014. Vaadatud 7.12.2017.
  13. ↑ "COTS 2006 Demo Competition". NASA. 18.01.2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.06.2017. Vaadatud 31.10.2017.
  14. ↑ SpaceX (15.12.2010). "SpaceX's Dragon spacecraft successfully re-enters from orbit". Originaali arhiivikoopia seisuga 6.10.2014. Vaadatud 31.10.2017.
  15. ↑ "Space Act Agreement between NASA and Space Exploration Technologies, Inc., for Commercial Orbital Transportation Services Demonstration" (PDF). NASA. 30.05.2006. Vaadatud 31.10.2017.
  16. ↑ "SpaceX Conducts First Multi-Engine Firing of Falcon 9 Rocket". SpaceX. 18.01.2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.01.2010. Vaadatud 7.12.2017.
  17. ↑ "SpaceX successfully conducts full mission-length firing of its Falcon 9 launch vehicle". SpaceX. 23.11.2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.02.2009. Vaadatud 7.12.2017.
  18. ↑ "Updates". SpaceX. 25.02.2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.04.2020. Vaadatud 31.10.2017.
  19. ↑ Kremer, Ken (13.03.2010). "Successful Engine Test Firing for SpaceX Inaugural Falcon 9". Universe Today. Vaadatud 31.10.2017.
  20. ↑ Denise Chow (08.12.2010). "Q & A with SpaceX CEO Elon Musk: Master of Private Space Dragons". Space.com. Vaadatud 31.10.2017.
  21. ↑ Svitak, Amy (24.11.2013). "Musk: Falcon 9 Will Capture Market Share". Aviation Week. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.11.2013. Vaadatud 29.11.2017. SpaceX is currently producing one vehicle per month, but that number is expected to increase to '18 per year in the next couple of quarters.' By the end of 2014, she says SpaceX will produce 24 launch vehicles per year.
  22. ↑ Svitak, Amy (10.03.2014). "SpaceX Says Falcon 9 To Compete For EELV This Year". Aviation Week. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.03.2014. Vaadatud 29.11.2017. Within a year, we need to get it from where it is right now, which is about a rocket core every four weeks, to a rocket core every two weeks...By the end of 2015, says SpaceX President Gwynne Shotwell, the company plans to ratchet up production to 40 cores per year.
  23. ↑ Foust, Jeff (04.02.2016). "SpaceX seeks to accelerate Falcon 9 production and launch rates this year". SpaceNews. Vaadatud 29.11.2017.
  24. ↑ "Mission Status Center". SpaceflightNow. 02.06.2010. Vaadatud 29.11.2017.
  25. ↑ Mangels, John (25.05.2013). "NASA's Plum Brook Station tests rocket fairing for SpaceX". Cleveland Plain Dealer. Vaadatud 30.11.2017.
  26. ↑ 26,0 26,1 Grush, Loren (08.04.2016). "SpaceX successfully lands its rocket on a floating drone ship for the first time". The Verge. Vaadatud 30.11.2017.
  27. ↑ Grush, Loren (25.12.2016). "SpaceX successfully landed its Falcon 9 rocket after launching it to space". The Verge. Vaadatud 30.11.2017.
  28. ↑ Kramer, Miriam (23.06.2017). "SpaceX performs impressive rocket relaunch and landing". Mashable. Vaadatud 30.11.2017.
  29. ↑ Berger, Eric (12.10.2017). "SpaceX has flown its third "flight proven" rocket". Ars Techinca. Vaadatud 30.11.2017.


Viitamistõrge: Olemas on <ref>-silt rühma "lower-alpha" jaoks, aga puudub vastav silt <references group="lower-alpha"/>.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Falcon_9&oldid=6545607"