Carl Johann Koch
Carl Johann Koch (12/24. aprill 1803 Tallinn – 9/21. jaanuar 1864 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Õppis Tallinna gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1824–1827. Pärast seda õppis ta mõne aja ka Saksamaal ülikoolis. Oli koduõpetajaks Eestimaal. Ordineeriti õpetajaks 24. juunil 1835.
Oli aastatel 1835–1864 Hageri Lambertuse koguduse õpetaja. Valiti detsembris 1846 Tallinna Toomorbudekodu kaasjuhatajaks ja toomvaestekassa valitsejaks. Ta suri Tallinnas, kuid on maetud Hageris.
Koch oli 9. septembrist 1842 Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige. Laskis aastal 1838 trükkida laululehe (3. lk.) eesmärgiga koguda raha kirikusse oreli ehitamiseks[1].
Isiklikku muuda
Carl Johann Kochi isa oli Carl Nikolai Koch (1767–1831), Carlshofi suvemõisa ehk Pirita-Kose suvemõisa omanik, linnamõisade rentnik, Karlova suvemõisa asutaja, Tallinna Suurgildi vanem, Tallinna raehärra ja Tallinna kämmerei.
Carl Johann Koch oli kaks korda abielus. Tema esimese naise Johanna Wilhelmine Anna Caroline isa oli Hageri Lambertuse koguduse õpetaja David Friedrich Ignatius (vahetult enne Kochi). Tema teise naise Aleksandrine Henriette isa oli tsaar Nikolai I ihuarst von Freymann.
Viited muuda
- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007