Baktria
Baktria on muinas-Pärsia maakond, mis asetses Kesk-Aasias. Selle pealinn oli Baktra.
Kyros II Suur (umbes 600 eKr või 576 eKr–530 eKr), ahhemeniidide dünastiast Pärsia kuningas, Pärsia impeeriumi rajaja vallutas selle ning tegi sellest Pärsia maakonna.
Kui Vana-Makedoonia kuningas Aleksander Suur võitis Pärsia viimast valitsejat (334 eKr–330 eKr) Dareios III, üritas Baktria satraap Bessos organiseerida vastupanu Baktria kaudu. Aleksander vallutas ka Baktria 329–327 eKr ja sellest sai uue Makedoonia riigi maakond. Hiljem, diadohhide sõdade järel sai Baktriast hellenistliku Seleukiidide riigi osa. Aleksandri ja seleukiidide ajal asutati Baktrias uusi linnu (Ai-Khanoum) ning sinna saabus palju kreeka päritolu elanikke.
Kreeka-Baktria kuningriik muuda
Pikemalt artiklis Kreeka-Baktria kuningriik
Seleukiidid ei suutnud Baktriat valitseda ning aastal 225 eKr muutis satraap Diodotos Baktria ja 245 eKr ka Partia ning Hürkaania satraap Andragoras alad iseseisvaks. Baktriast sai niinimetatud Kreeka-Baktria kuningriik (250–125 eKr), mis hõivas maa-alasid ka Indiast. kuid lõpuks lagunes väiksemateks kuningriikideks. Viimased kuningad valitsesid veel kuni aastani 10 pKr.
Vaata ka muuda
- Kaksküürkaamel ehk baktrian
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Baktria |