Redaktsioon: 25. november 2007, kell 15:22 redigeeri Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. aprill 2008, kell 01:25 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P infobox Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=aprill\|aasta=2008}} ~~{{vikinda}}~~ {{Pilli info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> \| nimi = Timpan \| nimed = \| pilt = Standard timpani setup.jpg \| liigitus = [[Löökpillid]]/[[Membranofon]]id \| diapasoon = \| häälestus = \| suguluspillid = \| muusikud = \| pilli_valmistajad = \| artiklid = }} '''Timpan''' on [[löökpill]]. Tema tekitatud heli on madal ja kumisev. Timpan koosneb [[metall]][[katel\|katlast]] ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on [[häälestus\|häälestatav]] ehk muudetava [[helikõrgus]]ega löökpill: mida suurema [[pinge (tugevusõpetus)\|pinge]] all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Timpani nahka pingutab pillimees [[pedaal]]i abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on [[skaala]], mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad ''[[glissando]]sid'' – libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite [[heliulatus]] oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse [[vilt\|vildist]] või [[flanell]]ist peadega timpaninuiade abil. '''Timpan''' on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Ta teeb madalat kumisevat häält. Timpan on metallkatel, mis on kaetud pinguldatud nahaga. Nahk teeb niisuguse kõrgusega häält, nagu parajasti vaja. Mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem on pilli heli. Kui naha pinge on nõrgem, on ka pilli hääl madalam. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla kõrval üleval ääres on skaala, millelt pilli mängija näeb, millise kõrgusega häält pill parasjagu teeb. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissando’sid – libiseda sujuvalt ühelt toonilt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Timpan on [[sümfooniaorkester\|sümfooniaorkestri]] löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Orkestris kasutatakse tihti 2-5 timpanit. Selleks, et timpanite hääleulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suurem aga madalamaid. Timpanit mängitakse vilt- või flanellpäiste timpaninuiadega. ~~Sümfooniaorkestris kasutatakse tihti 2-5 timpanit.~~ Timpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos ~~tuubadega~~[[tuuba]]dega kuninglikeks pillideks ~~Egiptuses~~[[Egiptus]]es ja ~~Indias~~[[India]]s. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmisid ~~XIX~~[[19. ~~sajandi~~sajand]]i lõpul. [[Kategooria:Löökpillid]]

Timpan: erinevus redaktsioonide vahel