Redaktsioon: 26. märts 2008, kell 04:44 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 404 muudatust →‎Looming ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. märts 2008, kell 04:46 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 404 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Saul Aaron Kripke''' (sündinud [[13. november\|13. novembril]] [[1940]] [[New Yorgi osariik\|New Yorgi osariigis]] [[Bay Shore]]'is) on [[juudid\|juudi]] päritolu [[USA]] [[filosoof]] ja [[loogik]]. Ta on [[Princetoni Ülikool]]i [[emeriitprofessor]] ning [[CUNY Graduate Center]]i distingeeritud filosoofiaprofessor. 16. rida: ===Modaalloogika=== {{vaata\|Kripke semantika}} Kripke ~~kaks esimest~~varajased tööd (sealhulgas "[[A Completeness Theorem in Modal Logic]]" (selle ta kirjutas teismelisena) ja "[[Semantical Considerations on Modal Logic]]") olid pühendatud [[modaalloogika]]le. Kõige tuntumad modaalsed loogikad on konstrueeritud ühe nõrga loogika [[K]] baasil; see ~~logika~~loogika on saanud nime Kripke järgi. Artiklis "Semantical Considerations on Modal Logic" ([[1963]]) pakkus Kripke lahenduse ühele klassikalise [[predikaatloogika]] raskusele. Maailmasõlteline lähenemine pidi näitama, kuidas ühe [[võimalik maailm\|võimaliku maailma]] objektid võivad teises mitte eksisteerida. Ent tavalised reeglid [[kvantor]]itega ümberkäimiseks nõuavad, et iga [[term]] [[osutamine\|osutaks]] millelegi, misd eksisteerib kõikides võimalikes maailmades. See paistab olevat ühitamatu meie tavapraktikaga: me kasutame termineid [[kontingentsus\|kontingentselt]] eksisteerivatele asjadele osutamiseks. Kripke vastab sellele raskusele terminitev elimineerimisega. Ta toob näite loogikasüsteemist, mis kasutab maailmasõltelist [[interpretatsioon]]i ja säilitab klassikalised reeglid. Ent selle hinnaks on keele vaesustumine ning modaalse lauseloogika nõrgenemine.

Saul Kripke: erinevus redaktsioonide vahel