Redaktsioon: 22. jaanuar 2008, kell 03:15 redigeeri Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. jaanuar 2008, kell 15:47 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 068 muudatust tax, par, lisa Uuem muudatus →
1. rida: {{Taxobox '''Silmviburlane''' (taimviburloom; ''Euglena'') on [[protistid]]e perekond hõimkonna ''[[Euglenozoa]]'' [[eugleniidid]]e klassist. ▼ \| color = khaki \| name = Silmviburlane \| image = Euglena EPA.jpg \| image_width = 240px \| caption = \| domain = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' \| regnum = [[Protistid]] ''Protista'' \| superphylum = ''[[Excavata]]'' \| phylum = ''[[Euglenozoa]]'' \| classis = [[Eugleniidid]] ''Euglenoidea'' \| ordo = ''[[Euglenales]]'' \| familia = ''[[Euglenaceae]]'' \| genus = '''Silmviburlane''' ''Euglena'' \| genus_authority = [[Christian Gottfried Ehrenberg\|Ehrenberg]], 1830 }} ▲'''Silmviburlane''' (taimviburloom; ''Euglena'') on [[protistid]]e [[perekond (bioloogia)\|perekond]] hõimkonna ''[[Euglenozoa]]'' [[eugleniidid]]e klassist. Silmviburlane on [[üherakuline organism]]. Tal on kindel kehakuju ja üks [[vibur]]. Nad on umbes 0,05 mm pikkused. ~~Elavad~~Silmviburlased ~~nad~~elavad enamasti [[magevesi\|magevees]] (näiteks lompides ja ~~tiikides~~[[tiik]]ides), kus on kõdunenud lehti; kuid esineb ka merelisi vorme. Silmviburlase keha eesmises otsas on pikk ja niitjas jätke -– [[vibur]], ning selle lähedal valgustundlik (oranžikas-)punane [[silmtäpp]]. Silmtäppi abil ~~taljub~~tajub ~~silmviburlane~~ta [[valgus]]t, mille poole ta ujub ([[fototaksis]]). Viburit kasutades ta ~~nagukruvib~~justkui kruvib end vees edasi. Silmviburlane paljuneb [[pooldumine\|pikipooldumise]] teel. ===Toitumine===▼ Rohelise värvuse annavad talle [[tsütoplasma]]s olevad [[kloroplast]]id. Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees nagu taimedel. Selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuaine, mida saab ta vajaduse korral kasutada toiduna.▼ ▲===Toitumine=== Kui roheline silmviburlane jääb pikaks ajaks pimedasse muutub ta keha värvusetuks. Nälga ta aga ei jää. Siis hakkab ta omastama vees lahustunud aineid lägi keha pinna.▼ ▲Rohelise värvuse annavad talle [[tsütoplasma]]s olevad [[kloroplast]]id. Valguse käes toimub kloroplastides [[fotosüntees]] nagu ~~taimedel~~taimedelgi. Selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuaine, mida ~~saab~~ ta saab vajaduse korral kasutada toiduna. ▲Kui roheline silmviburlane jääb pikaks ajaks pimedasse muutub ta keha värvusetuks. Nälga ta aga ei jää. Siis hakkab ta omastama vees lahustunud aineid ~~lägi~~läbi keha pinna. Järelikult toitub silmviburlane valguse käes nagu taim, pimedas aga nagu loom.▼ ▲~~Järelikult~~Lihtsustatult ~~toitub~~võib öelda, et silmviburlane toitub valguse käes nagu taim, pimedas aga nagu loom. [[Kategooria:Bioloogia]]

Silmviburlane: erinevus redaktsioonide vahel