[[Teadus|Teadlikult]] jagab [[inimene]] [[loodus]]e eluta ja eluslooduseks. [[Pseudoteadus|Mitteteadlikult]] oli ka eluta loodus inimese jaoks elus (usk looduse hingestatusesse - [[animism]]).
Eluta loodus on [[anorgaaniline aine]] ([[mineraal]], [[vesi]]), mis tekkis [[prooton]]i ja [[neutron]]i [[aatom]]itest. Aatomid moodustavad molekuli. Molekulid moodustavad rakke. [[Biomolekul]]id esinevad ainult elusorganismides. Organism on elusolend, milles [[rakk|rakud]] koosnevad [[mikroelement|mikro-]] ja [[makroelement]]idest. [[Organism]] on [[elu]] osa ja [[elu Maal]] (organismis) sai alguse peale [[Suur Pauk|Suurt Pauku]], kui toimus [[keemiline evolutsioon]]. [[Keemiline reaktsioon|Keemiliste reaktsioonide]] käigus tekkisid [[aminohape]]test [[valgud]] ja [[Polüaminohapped|polüaminohapete]] kokkupuutel [[vesi|veega]] tekkisid [[mikrokera]]d, mis sarnanevad [[väljasurnud]] [[bakter]]itega. [[Planeet Maa]] elu ehk elustik (bioota) saab tekkida rakus (''Cytota'' – rakuga elu) ja ilma rakuta (''Acytota'' – rakuta elu, näiteks [[viirus]]tes). Rakuga elu saab olla tuumata rakus (prokarüoodid) ja tuumaga rakus (eukarüoodid).
[[Antiikaeg|Aniikajast]] alates on inimene jaganud [[elusloodus]]e kahte rühma – [[loomad ]] ja [[taimed]].
[[Taksonoomia]]s võeti kahe ülemriigi süsteem kasutusele 1937. aastal, kui [[Edouard Chatton]] jagas eluslooduse kaheks ülemriigiks: [[prokarüoot]]ideks ja [[Eukarüoodid|eukarüootideks]]. Enne seda jagas [[Karl von Linné]] kahte [[riik (bioloogia)|riiki]]: [[taimed]] ja [[loomad]] ja [[Ernst Haeckel]] kolme riiki: [[taimed]], [[loomad]] ja [[protistid]]. Kui 70.-ndate lõpus avastas [[Carl Woese]] [[arhed]], siis elusloodus jagati 6-ks riigiks:
