Andromeeda (ansambel): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vajab veel toimetamist ja entsüklopeedilisemaks muutmist |
Resümee puudub |
||
4. rida:
==Ajalugu==
Ansambli tuumiku moodustasid kolm noormeest – [[Peeter Randma]] ja [[
Tallinna 7. Keskkooli lauluõpetaja Tiia Loitme julgustas uut ansamblit tegutsema ja koolipidudel tantsuks esinema. Esialgu mängis Andromeeda kinnistel klassiõhtutel ja ainult harvadel kordadel maksti pillimeestele selle eest tasu. Teenitud raha kulus pillide ostmiseks. Esimene suurem ost oli Filharmoonias mahakantud trummid. Ansambli repertuaari ilmusid laenpaladest [[Herman's Hermits]]i "End of the World", [[The Beatles|biitlite]] "Please Please Me", [[The Renegades]]i "Cadillac", [[The Rolling Stones]]i "Route 66" ja "As Tears Go By" ning mitu [[The Tremeloes]]i lugu. Peagi hakkas liikuma noodimaterjali ja mängukava täienes [[Bob Dylan]]i lauluga "Blowin' in the Wind". Ansambli kasutuses olid õiged duurimärgid ja korralik ingliskeelne tekst. Andromeeda poistel ei olnud inglise keelega probleeme, sest 7. keskkoolis oli juba sel ajal inglise keele süvaõpe.
14. rida:
Kui 7. keskkoolis hakati korraldama avalikke tantsupidusid, tuli Andromeedal taotleda esinemisluba. 13.–14. veebruaril 1967 Lõuna klubis korraldatud Tallinna kitarriansamblite ülevaatusel oli ka Andromeeda platsis. Žürii esimehe [[Peeter Saul]]i kommentaar: "Toredad poisid, mängivad omakirjutatud lugusid, aga võiks veel veidi harjutada ja kitarrid ka häälde panna."
1967. aasta kevadel lahkus ansamblist Kullo Remme: ta oli otsustanud naisemeheks hakata ja bändi jaoks enam aega ei jäänud. Uueks bassimeheks tuli [[Jaak Arulaane]], kitarristina lisandus [[
[[1968]]. aastal pääses Andromeeda koos teiste 7. keskkooli taidlejatega esinema Eesti TVsse. Raadiolindistustele ei juletud ennast pakkuda, sest Andromeeda oli ikkagi koolibänd ja raadio ees valitses aukartus. [[1969]]. aasta alguses tehti Andromeedast iseseisev telesaade. Ansambel mängis ühe hooga linti 2-3 omaloomingulist pala, sealhulgas Rein Randmetsa Sügise. Ekraanil võis näha ansamblit järgmises koosseisus: Rein Randmets – klaver, Jaak Arulaane – kitarr, Peeter Randma – kitarr,
Nii 1968. kui ka 1969. aasta suvel mängis Andromeeda Värskas komsomolilaagris aktiivsetele kommunistlikele noortele õhtuti tantsuks. Hakkasid ilmnema ansamblisisesed lahkhelid ja kui 1969. aasta bändide ülevaatusel žüriis istunud džässmuusik [[Raivo Tammik]] Andromeedale "vee peale tõmbas", öeldes, et tegemist on diletantidega, olid ansambli liikmed sedavõrd solvunud, et otsustasid laiali minna. Appi tuli Andromeeda austaja ja pöidlahoidja, koolivend [[Raivo Sersant]]. Raivo, kes sel ajal agaralt korvpalliga tegeles, oli ansambliga lähedaseks saanud ühel Lätis toimunud sõpruspeol, kus esinejana astus üles Peeter Randma. Tuli jutuks, et Andromeeda vajaks uut verd. Raivo Sersant pakkus kohe oma ammust naabrit ja väga head pillimeest [[Peep Mandre]]t. Peep käis 39. keskkoolis ja oli õppinud lastemuusikakoolis klaverit. Bändi elu muutus otsustavalt. Peep Mandrele, kel oli hea muusikaline vaist ja pealegi korralik basskitarr, usaldati ansambli ohjad. Ta tõi kaasa ka suure hulga omakirjutatud lugusid. Andromeedat võib pidada üheks tolle aja viljakaimaks ansambliks. Peep Mandre, Peeter Randma ja Rein Randmets tõid proovidesse 20–30 oma pala. Peagi oli suurem osa mängitavatest lugudest poiste endi kirjutatud. Oli hea, et Andromeeda ei pidanud mitu korda nädalas mängima kurnavatel tantsupidudel, nii jäi aega uut repertuaari harjutada. Ansambli koosseis muutus veel – oreli taha istus teistest veidi noorem [[Priit Pedajas]] ja trummide taha [[Mart Ots]]. Nii mängiti umbes aasta.
45. rida:
*[[Kullo Remme]] (sündinud 1942) – soolokitarr, basskitarr
*[[Peeter Randma]] (1950) – rütmikitarr
*[[
*[[
*[[Jaak Arulaane]] (1950) – basskitarr
*[[Rein Randmets]] (1951) – klahvpillid
*[[
*[[Peep Mandre]] (1951) – basskitarr
*[[Katrin Kutševski]] (1953) – laul
|