Andromeeda (ansambel): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
John~etwiki (arutelu | kaastöö)
vajab veel toimetamist ja entsüklopeedilisemaks muutmist
Resümee puudub
4. rida:
 
==Ajalugu==
Ansambli tuumiku moodustasid kolm noormeest – [[Peeter Randma]] ja [[TauriTouri Saks]] [[Tallinna 7. Keskkool]]ist ning sama kooli vilistlane [[Kullo Remme]]. Noored kohtusid [[1966]]. aasta suvel Remme kodus, neid ühendas soov hakata tegelema biitmuusikaga. Nagu teistelgi selleaegsetel noortel, olid nende eeskujudeks [[Soome]] ja teistest välisraadiojaamadest kuuldud biitansamblid. Peeter Randma oli lastemuusikakoolis õppinud viiulit, kuid olles sirvinud [[Uno Loop|Uno Loobi]] õpikut, otsustas ta kitarriga jõudu proovida. Oma esimese kitarri saagis poiss ise välja, kuid see ei teinud korralikku häält. Peeter veenis ema, kuni too nõustus ostma kõlakastiga 60-rublase Saksa elektrikitarri. Kullo Remme saagis välja kummaliste sarvedega basskitarri, trummideks olid üks soolotrumm ja taldrik. Prooviruumiks kohandati lähedal asuv kuur ja seal siis kolmemehebänd läbi algelise võimendi müristama hakkaski. Ilmselt oli kogu ümbruskond lärmi täis, sest ühel laupäeval astus poiste juurde kuuri lõbus seltskond ja küsis, kas nad ei tahaks tinistada siinsamas läheduses pulmapeol. Pillimehed olid nõus, kuigi selgeks oli õpitud ainult paar lugu ja neid tuli pulmas mitu korda korrata.
 
Tallinna 7. Keskkooli lauluõpetaja Tiia Loitme julgustas uut ansamblit tegutsema ja koolipidudel tantsuks esinema. Esialgu mängis Andromeeda kinnistel klassiõhtutel ja ainult harvadel kordadel maksti pillimeestele selle eest tasu. Teenitud raha kulus pillide ostmiseks. Esimene suurem ost oli Filharmoonias mahakantud trummid. Ansambli repertuaari ilmusid laenpaladest [[Herman's Hermits]]i "End of the World", [[The Beatles|biitlite]] "Please Please Me", [[The Renegades]]i "Cadillac", [[The Rolling Stones]]i "Route 66" ja "As Tears Go By" ning mitu [[The Tremeloes]]i lugu. Peagi hakkas liikuma noodimaterjali ja mängukava täienes [[Bob Dylan]]i lauluga "Blowin' in the Wind". Ansambli kasutuses olid õiged duurimärgid ja korralik ingliskeelne tekst. Andromeeda poistel ei olnud inglise keelega probleeme, sest 7. keskkoolis oli juba sel ajal inglise keele süvaõpe.
14. rida:
Kui 7. keskkoolis hakati korraldama avalikke tantsupidusid, tuli Andromeedal taotleda esinemisluba. 13.–14. veebruaril 1967 Lõuna klubis korraldatud Tallinna kitarriansamblite ülevaatusel oli ka Andromeeda platsis. Žürii esimehe [[Peeter Saul]]i kommentaar: "Toredad poisid, mängivad omakirjutatud lugusid, aga võiks veel veidi harjutada ja kitarrid ka häälde panna."
 
1967. aasta kevadel lahkus ansamblist Kullo Remme: ta oli otsustanud naisemeheks hakata ja bändi jaoks enam aega ei jäänud. Uueks bassimeheks tuli [[Jaak Arulaane]], kitarristina lisandus [[AarneArne RüttelRütter]], mõlemad 7. keskkooli poisid. Niisuguse koosseisuga esineti kooli tantsupidudel peaaegu aasta. Kuigi Andromeeda repertuaaris oli ka rahvalikke palu, ei võetud süldimängude kutseid vastu, sest poisid pidasid ennast intellektuaalideks. Nende suureks unistuseks oli saada ansamblisse orel, aga et selleks raha ei olnud, võeti kasutusele AarneArne RütteliRütteri onu valmistatud algeline elektriorel, mis aga kuidagi hääles ei tahtnud püsida. 1968. aastal ostis kool tehases valmistatud oreli "Junost" ja ansamblisse kutsuti klahvpille mängima [[Rein Randmets]]. Tema näol sai ansambel juurde uue helilooja. Laulutekstideks pakkus üks kooliõde oma luuletusi ja nii mõnigi neist läks loosi. Solistina esines lühikest aega [[Katrin Kutševski]], peagi läks ta laulma populaarsesse ansamblisse [[Laine (ansambel)|Laine]].
 
[[1968]]. aastal pääses Andromeeda koos teiste 7. keskkooli taidlejatega esinema Eesti TVsse. Raadiolindistustele ei juletud ennast pakkuda, sest Andromeeda oli ikkagi koolibänd ja raadio ees valitses aukartus. [[1969]]. aasta alguses tehti Andromeedast iseseisev telesaade. Ansambel mängis ühe hooga linti 2-3 omaloomingulist pala, sealhulgas Rein Randmetsa Sügise. Ekraanil võis näha ansamblit järgmises koosseisus: Rein Randmets – klaver, Jaak Arulaane – kitarr, Peeter Randma – kitarr, TauriTouri Saks – trummid ja [[JürgenJörgen Vähi]] – laul. Et laule noodikirja ei pandud, siis tänaseni on nendest säilinud üksnes sõnad ja kitarriduurid.
 
Nii 1968. kui ka 1969. aasta suvel mängis Andromeeda Värskas komsomolilaagris aktiivsetele kommunistlikele noortele õhtuti tantsuks. Hakkasid ilmnema ansamblisisesed lahkhelid ja kui 1969. aasta bändide ülevaatusel žüriis istunud džässmuusik [[Raivo Tammik]] Andromeedale "vee peale tõmbas", öeldes, et tegemist on diletantidega, olid ansambli liikmed sedavõrd solvunud, et otsustasid laiali minna. Appi tuli Andromeeda austaja ja pöidlahoidja, koolivend [[Raivo Sersant]]. Raivo, kes sel ajal agaralt korvpalliga tegeles, oli ansambliga lähedaseks saanud ühel Lätis toimunud sõpruspeol, kus esinejana astus üles Peeter Randma. Tuli jutuks, et Andromeeda vajaks uut verd. Raivo Sersant pakkus kohe oma ammust naabrit ja väga head pillimeest [[Peep Mandre]]t. Peep käis 39. keskkoolis ja oli õppinud lastemuusikakoolis klaverit. Bändi elu muutus otsustavalt. Peep Mandrele, kel oli hea muusikaline vaist ja pealegi korralik basskitarr, usaldati ansambli ohjad. Ta tõi kaasa ka suure hulga omakirjutatud lugusid. Andromeedat võib pidada üheks tolle aja viljakaimaks ansambliks. Peep Mandre, Peeter Randma ja Rein Randmets tõid proovidesse 20–30 oma pala. Peagi oli suurem osa mängitavatest lugudest poiste endi kirjutatud. Oli hea, et Andromeeda ei pidanud mitu korda nädalas mängima kurnavatel tantsupidudel, nii jäi aega uut repertuaari harjutada. Ansambli koosseis muutus veel – oreli taha istus teistest veidi noorem [[Priit Pedajas]] ja trummide taha [[Mart Ots]]. Nii mängiti umbes aasta.
45. rida:
*[[Kullo Remme]] (sündinud 1942) – soolokitarr, basskitarr
*[[Peeter Randma]] (1950) – rütmikitarr
*[[TauriTouri Saks]] (1952) – löökriistad
*[[AarneArne RüttelRütter]] (1950) – soolokitarr
*[[Jaak Arulaane]] (1950) – basskitarr
*[[Rein Randmets]] (1951) – klahvpillid
*[[JürgenJörgen Vähi]] (1951) – laul
*[[Peep Mandre]] (1951) – basskitarr
*[[Katrin Kutševski]] (1953) – laul