Näppepillid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
'''Näppekeelpille''' mängitakse, nagu nimetusestki selgub, sõrmedega või elastse plaadikese, [[plektron]]iga näppides. Juba väga vanal ajal oli mitmetel rahvastel olemas harfi- ja kandlelaadseid instrumente. [[Vana-Kreeka]]st tuntud pill oli [[lüüra]], mille saatel esinesid [[poeet|poeedid]]. Algselt oli lüüra valmistatud kilpkonna kilbist ja kõveratest antiloobisarvedest ning tal oli 7 keelt. <br>
[[Harf]]il on meeldiv ja õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik [[c (muusika)|c]]-keeled on värvilt punased, [[f (
Harfi kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pilli lookleva ülaosa, kaela küljes asuvad häälestusvirblid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toestamiseks, selle sees asub pedaale ja kettaid ühendav mehanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, paremaga kõrgemaid keeli ning heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesadega. <br>
[[Lauto]] on samuti väga vana pill, mis jõudis Euroopasse araabia kultuurist. [[renessanss|Renessansiajastul]] (15.-[[17. sajand]]il) oli lauto üks enamkasutatavaid instrumente, [[18. sajand]]il hakkas huvi selle pilli vastu raugema ning [[19. sajand]]ist alates on seda mängitud küllaltki harva. Lautol on mitmeid erikujusid, erinevused on suuruses ja keelte arvus. Instrumendi [[sõrmlaud]] ehk krihvlaud on jaotatud [[krihv]]ideks, millel vasaku käega fikseeritakse [[helikõrgus]]. Lautol on küllaltki lühike, iseloomuliku tahapoole pööratud häälestusosaga kael, topeltkeeled ning ümar mandlikujulise kaanega kõlakorpus.
| |||