Metanool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi AlleborgoBot |
|||
17. rida:
Metanool tekib looduses mõningate [[anaeroobsed bakterid|anaeroobsete bakterite]] [[ainevahetus]]e tulemusena, [[päikesevalgus]]e toimel [[oksüdatsioon|oksüdeerub]] see aja jooksul taas [[süsihappegaas]]iks ja [[vesi|veeks]].
==Mürgisus==
Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk [[etanool]]ile, juhtub tihti metanoolimürgistusi.
[[Ensüümid|Ensüüm]] [[alkoholi dehüdrogenaas]] lagundab metanooli mürgiseks [[sipelghape|sipelghappeks]] ja [[formaldehüüd]]iks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine.
Teine oluline kahjustus tekib [[neerud]]es.
Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on [[kesknärvisüsteem]]i depressioon mürgiste [[metaboliit]]ide tõttu.
Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel [[LD50]]=5,6 g/kg).
Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele [[konkureeriv inhibiitor|konkureeriva inhibiitorina]], suurema [[afiinsus]]e tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu.
[[Kategooria:Alkoholid]]
[[ar:ميثانول]]
| |||