Väimela mõis: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Ajalugu==

 

11. detsembril [[1744]]. aastal kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna|Elisabeth]] osa endise [[Kirepi]] lossi maa-alast oma kantslerile krahv Bestužev-Ruminile, kes selle [[1749]]. aastal müüs edasi Charlotte Amalie von Müllerile. Viimane jagas samal aastal maa oma tütarde vahel: vanem tütar sai [[Võru]]-nimelise osa, keskmine tütar [[Joosu]]- ning noorem tütar [[Tilsi]]- nimelise osa; endale jättis Charlotte Amalie von Müller veidike üle 10 [[adramaa]].

Tänapäeval on peahoone [[Võrumaa Kutsehariduskeskus]]e kasutuses.

 

 

Mõisakompleksi keskuseks oli ühekorruseline lameda katusega peahoone tagaküljega [[Väimela järv]]e poole. Nüüdisaegne kolmekorruseline peahoone on säilitanud sama asendi ja asukoha. Peahoone tagakülje terrass-treppi piiravad külgedelt [[risaliit]]e jäljendavad väljaehitised. Hoone [[fassaad]]i ilmestasid keskrisaliidi neli [[pilaster|pilastrit]] ning mõlema külgkrisaliidi kaks paarispilastrit, samuti [[medaljon]]id, [[grilant|grilandid]], [[tilguti]]d. Kaarjate müüridega liitus peahoone külge kaks tiibhoonet (teenijate- ning [[mõisavalitseja|valitseja]]maja). [[Rustika|Rusteeritud]] seinapinnaga tiibhoonete keskrisaliitidel on kolmnurk[[frontoon]]id, fassaadidel on kannelüüridega pilastreid, hammaslõiget, laineornamenti.

==Vaata ka==

* [[Väimela]]

 

==Välislingid==

* [http://oueteater.vorulinn.ee/index.php?area=press&issue=1059835011&id=1060294751 Papa Kreutzwaldi Õueteater]

 

[[Kategooria:Võru vald]]