Optikanähtused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
451. rida:
Mõnikord näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi
olla. See on optiline nähtus miraaž ehk terendus, tuntud ka
fatamorgaana nime all.
[[Pilt:Terendus_Karepal.jpg|thumb|right|Terendus Karepal 10.08.2007. Foto: Urmas Peterson]]
[[Pilt:Päike_kandikul.jpg|thumb|right|Päike kandikul. Foto: Andres Kuusk]]
Kõige sagedamini on miraaže
kirjeldatud kõrberahvaste muinasjuttudes ja meremeeste lugudes.
Eeskätt seetõttu, et nendel
näha võib kaugele. Ometi ainult sellest miraaži tekkimiseks
ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast.
464. rida ⟶ 467. rida:
Seda nähtust nimetatakse refraktsiooniks. Tavaliselt on õhk
madalamal tihedam ja siis painduvad kiired maapinna suunas.
Refraktsiooni tõttu näib horisondi lähedal olev täht või Päike kõrgemal kui
ta tegelikult on. Mõnikord aga asub sooja maapinna või vee kohal
õhuke sooja õhu kiht, mille tihedus on väiksem kui kõrgemates
489. rida ⟶ 492. rida:
nagu läbi lainelise klaasi vaadates. Ka võib juhtuda, et Päike ei
vajugi horisondi alla, kustub hoopiski horisondist veidi
kõrgemal.
| |||