Termodünaamika esimene seadus: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Termodünaamika esimene seadus''' on sisuliselt [[energia jäävuse seadus]]. See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade [[siseenergia]] ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks.) Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (''U'') saab muutuda tänu [[soojushulk|soojushulgale]] (''Q''), mis vahetatakse väliskeskkonnaga ning [[töö]]le (''A''), mida [[termodünaamiline süsteem|süsteem]] teeb välisjõudude vastu:
'''Termodünaamika esimene seadus''' on [[energia jäävuse seadus|energia jäävuse seadusest]] tulenev [[füüsikaseadus]], mille kohaselt igas isoleeritud [[termodünaamiline süsteem|termodünaamilise süsteemi]] protsessis on [[siseenergia]] konstantne.
 
: <math>\Delta U=Q-A</math>,
 
kus ''Q'' on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning ''A'' on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on ''Q'' negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on ''A'' negatiivne).
 
Kõige lihtsam töö vorm on mehaaniline töö. Näiteks [[gaas]] teeb paisumisel tööd
 
: <math>dA=pdV</math>,
 
kus ''p'' on gaasi rõhk ning ''dV'' on ruumala muut. Võimalikud on ka muud töö vormid (nt. elektriline: aku laadimine-tühjenemine).
 
 
==Vaata ka==
85

muudatust