Redaktsioon: 1. november 2007, kell 20:58 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust P toim-mall ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. november 2007, kell 23:51 redigeeri eemalda Geonarva (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 722 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
8. rida: [[Troopikavööde\|Troopika kliimavöötme]] jõgedele on iseloomulik väike vooluhulk ja madal veetase aasta jooksul. Ainult ookeanilistel saartel on sademete hulk suur ja ühtlane ning veetase jõgedel on kõrge kogu aasta jooksul. Veekogude veetase ka sõltub sademete hulgast. [[~~Lähistroopika~~Lähistroopiline kliimavööde\|Lähistroopika kliimavöötme]] jõgede veerežiim sõltub [[kliimatüüp\|kliimatüübist]]. Aladel [[lähistroopiline vahemereline kliima\|lähistroopilise vahemerelise kliimaga]] on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel. [[Lähistroopiline mussoonkliima\|Lähistroopilise mussoonkliimaga]] aladel on suurvesi suvel suvemussooni ajal. [[Lähistroopiline mandriline kliima\|Lähistroopilise mandrilise kliima]] asuvaid jõgesid veerežiim on üsna ühtlane madala veetasemega. Järvede, soode ja põhjaveekihtede veetase on jõgede omaga sarnane. [[Parasvööde\|Parasvöötmes]] veekogude veerežiim samuti sõltub kliimatüübist. Üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Parasvöötme mussoonikliimaga aladel on veekogude veerežiim lähistroopilise mussooni kliima alade omaga sarnane.

Veerežiim: erinevus redaktsioonide vahel