Härgla mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Härgla mõis''' (saksa k ''Herküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaal]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]], tänapäeval jääb mõisakompleks [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Juuru vald|Juuru valla]] territooriumile.
Härgla mõisa on esmakordselt mainitud [[1516]]. aastal, kui see kuulus [[Maydell]]ide aadlisuguvõsale. [[17. sajand]]il oli [[mõis]] päris pikalt [[Uexküll-Güldenband]]ide valduses. [[18. sajand]]il vahetas mõis korduvalt omanikke, olles nii [[Rehbinder]]ite, [[Fersen]]ite, [[Stackelberg]]ide, [[Douglas]]te, [[Mohrenschildt]]ide kui [[Wrangell]]ide omanduses. Alates 1822. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis [[
1920. aastal paigutati hoonesse [[kool]], hiljem on siin olnud ka kolhoosi kontor. Praeguseks on peahoone eravalduses.
7. rida:
Härgla mõisahoone on ehitatud mitmes järgus, vanimad osad pärinevad ilmselt 17. sajandist. 1747. aastast pärit ajaloolises dokumendis on mainitud kivist mõisahoonet. 18. sajandi IV veerandil ehitati keskaegse [[mantelkorsten|mantelkorstnaga]] hoone ulatuslikult ümber. Praeguse kuju sai hoone aga 19. sajandi alguses.
Härrastemaja on üldjoontes [[Barokk|barokne]] 2-korruseline kõrge [[kelpkatus]]ega hoone. Esifassaadis [[Klassitsism|klassitsistlik]] kuue [[Joonia sammas|joonia sambaga]] [[portikus]]. [[Saal]] jt. anfilaadses järjestuses esindusruumid paiknevad I korrusel, II korrus on kavandatud [[
Vabakujunduslik park on rajatud 19.sajandi alguses, fragmente leidub ka varasemast baroksest perioodist.
Parki suundub maanteelt 2 pikka [[
Ettesõit peahoonele toimub küljelt. Mõisahoone ees asub poolringikujuline teega piiratud esiväljak. Puud (peamiselt [[pärn]]ad) väljaku äärtel on istutatud vabade rühmadena või ridamisi. Esiväljaku keskele on rajatud ringikujuline madala hekiga ääristatud [[lillepeenar]].
| |||