Redaktsioon: 2. juuli 2007, kell 15:39 redigeeri 193.40.110.66 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. oktoober 2007, kell 18:32 redigeeri eemalda 87.119.191.138 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: [[Saare-Lääne piiskoppide loend\|Saare-Lääne piiskop]] [[Peter Wetberch]] läänistas [[Peetrus Hans Scher]]ile [[1489]]. aastal poolteise [[adramaa]] suuruse ''Cölle mõisa'', mis asus tollase [[Lööne]] (''Löhn'') [[küla]] lähedal. Üheksa aasta pärast läks Lööne mõis (''Köln'') Pollide suguvõsa kätte ning [[Poll]]id suurendasid [[mõis]]a valdusi liites mõisaga mitmed ümbruskonna külad. Taani aja alguses kuulusid Lööne mõisale lisaks Lööne külale ka [[Kõnnu (Valjala)\|Kõnnu]] (''Könde''), [[Rahu küla\|Rahu]] (''Ragk''), [[Kõljala]] (''Köliall'') ja osa toonasest [[Valjala]]st (''Pappi-Allewe''), kuhu Pollid [[1634]]. aastal ehitasid [[kõrts]]i. Mõisaomanikuks oli sellel ajal [[Odert von Poll]], kes oli ühtlasi ka [[Saaremaa rüütelkond\|Saaremaa rüütelkonna]] peamees ja maanõunik. 1698. aastal said mõisaomanikeks [[Vietinghoff]]id, kellede käest said mõisa [[~~von~~ Güldenstubbe]]d ning hiljem [[Weymarn]]id. 1791. aastal omandasid mõisa uuesti ~~von~~ Güldenstubbed ning see jäi nende kätte kuni 19. sajandi teise pooleni, peale seda omandasid mõisa [[Buxhoevden]]id, kelle valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane omanik oli Reinhold von Buxhoevden. Lööne mõisa valdusi laiendati Weymarnide, Güldenstubbede ja Buxhövdenide ajal veelgi.

Lööne mõis: erinevus redaktsioonide vahel