Sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Sõdade funktsiooniks ühiskonna arengus peetakse nende positiivset mõju teaduse arengule, sest sõdade ajal suudab ühiskond täiel määral mõista teadlaste vajalikkust ja kriitilisust ja rahastada teaduslikku tegevust sellises mahus, et resultaadid oleks kiired, andes teadlastele võimaluse enda mõtteid kiiresti kontrollida ja ellu viia. Hiljem hakatakse sõdade abil saavutatut kasutama rahuotstarbelistel eesmärkidel. Samuti peetakse sõdu efektiivseks vahendiks sõdade ära hoidmisel.
Sõdade abil kehtestatakse distsipliini ja reegleid, mis on mitmete psühholoogiliste inimtüüpide jaoks olulised enda elu korraldamisel. Sõjad võimaldavad elujõuetutel ja muidu lollidel inimestel saada enda kätte vahendeid, mille loomiseks nad ise ei ole võimelised või siis lihtsalt ei viitsi, olles seega sotsiaalne praktika vaeste abistamiseks. Sõdasid põhjendatakse ka vajadusega vältida ülepopulatsiooni. Tänu sõdadele on meil maksusüsteem, tollisüsteem, riigipiirid ja palju muud.
Sõdade funktsiooniks peetakse ka majanduse elavnemist – kui kõik õhku lasta, hakkavad inimesed rohkem asju ostma. Mao seisukoht, millega ta põhjendas ka kultuurirevolutsiooni, on järgmine: "selleks, et ehitataks, tuleb hävitada".
| |||