Helilaine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
'''Helilaine''' on [[aine]]s levivad [[mehaaniline liikumine|mehaanilised]] (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) [[võnkumine|võnkumised]]. Helilaine kitsamas mõttes, ehk kuuldavateks helilaineteks on võnkumised, mille [[sagedus]] asub vahemikus 16 Hz–20 000 Hz. Sellise [[sagedus]]ega [[võnkumine|võnkumisi]] nimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse [[infraheli]]deks, kõrgema sagedusega võnkumisi aga [[ultraheli]]deks.
 
[[Heliallikas|Heliallikaks]] võib olla iga nähtus, mis tekitab [[keskkond|keskkonnas]] levivaid [[rõhk|rõhu]] või [[mehaaniline pinge|mehaanilise pinge]] muutusi. [[Heli]] levib [[laine]]tena, kus on [[elastne keskkond]]. Vaakumis helilained ei levi, sest puudub [[elastne keskkond]], mis [[võnkumine|võnkumist]] edasi kannaks. [[Heli]] poolt tekitatavat [[rõhk]]ude vahet nimetatakse [[helirõhk|helirõhuks]] ja [[heli]] poolt ajaühikus läbi [[laine]] levimise suunaga risti oleva pinnaühiku kantavat[[ energia]]t [[energiatihedus]]eks ehk (füüsikaliseks) helitugevuseks ([[helivaljus]]). [[Kuulmisaisting]]u tekitab [[õhk|õhus]] või [[vesi|vees]] leviva [[elastsuslaine]] poolt [[kuulmekile]]le avaldatav [[rõhk]]. Kuuldepiirkonda piirab madalate [[energia]]te poolt kõrva tundlikkus ([[kuuldelävi]]) ja kõrgete poolt [[valulävi]], millest suurema [[rõhu]] toimel tekib [[valuaisting]].