Erinevus lehekülje "Osaheli" redaktsioonide vahel

Lisatud 239 baiti ,  14 aasta eest
resümee puudub
 
 
'''Osahelid''' ehk '''siinushelid''' ehk '''puhastoonid''', vananenud nimetusega '''harmoonilised''', on [[põhihelipõhitoon]] koos [[ülemheli]]dega.
 
Mõistete "ülemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos:
! ''1f''
| 440 Hz
| [[põhisageduspõhitoon]]
| esimene osaheli
|-
 
 
[[Ülemheli]]de [[võnkesagedus]]ed on [[põhisageduspõhitoon]]esti ([[põhiheli]]st)võnkesagedusest täisarv (2, 3, 4 jne) korda suurem.
 
[[Pilt:Harmonic_scale.png]]
[[Image:Flageolette.svg|thumb|200px|osaheli mängimine keelpilli keelel (suurendamiseks klõpsa)]]
 
Terve kellpilliKeelpilli keele [[võnkumine]] tervikuna annab [[põhivõnkesagedus|põhisageduse]] (näiteks A = 110 Hz). Keele võnkumine poole kaupa annab kaks korda suurema võnkesageduse (220 Hz) ja tekitab [[oktaav]]i võrra kõrgema heli. Keele võnkumine kolmandiku kaupa annab 3 korda suurema [[võnkesagedus]]e (330 Hz) ja annab [[oktaav]] + [[puhas kvint|kvint]] võrra kõrgema heli, Keele võnkumine neljandiku kaupa annab 4 korda suurema võnkesageduse (440 Hz) ja tekitab kahe oktaavi võrra kõrgema heli jne.
 
Järgnevas tabelis on näha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tõstab esile erinevaid osahelisid.
*[[Põhisagedus]]
 
 
== Kirjandus ==
Ross-Maimets 2004: Jaan Ross ja Kaire Maimets (toim.), "Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse". Varrak, Tallinn. "osahelid": 20,21,23,27,69,172-173,175-176,177,178,288