Redaktsioon: 25. september 2007, kell 17:25 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 817 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. september 2007, kell 17:35 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 817 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Osahelid''' ehk '''siinushelid''' ehk '''puhastoonid''', vananenud nimetusega '''harmoonilised''', on [[~~põhiheli~~põhitoon]] koos [[ülemheli]]dega. Mõistete "ülemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos: 9. rida: ! ''1f'' \| 440 Hz \| [[~~põhisagedus~~põhitoon]] \| esimene osaheli \|- 30. rida: [[Ülemheli]]de [[võnkesagedus]]ed on [[~~põhisagedus~~põhitoon]]~~est~~i ~~([[põhiheli]]st)~~võnkesagedusest täisarv (2, 3, 4 jne) korda suurem. [[Pilt:Harmonic_scale.png]] 97. rida: [[Image:Flageolette.svg\|thumb\|200px\|osaheli mängimine keelpilli keelel (suurendamiseks klõpsa)]] ~~Terve kellpilli~~Keelpilli keele [[võnkumine]] tervikuna annab [[põhivõnkesagedus\|põhisageduse]] (näiteks A = 110 Hz). Keele võnkumine poole kaupa annab kaks korda suurema võnkesageduse (220 Hz) ja tekitab [[oktaav]]i võrra kõrgema heli. Keele võnkumine kolmandiku kaupa annab 3 korda suurema [[võnkesagedus]]e (330 Hz) ja annab [[oktaav]] + [[puhas kvint\|kvint]] võrra kõrgema heli, Keele võnkumine neljandiku kaupa annab 4 korda suurema võnkesageduse (440 Hz) ja tekitab kahe oktaavi võrra kõrgema heli jne. Järgnevas tabelis on näha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tõstab esile erinevaid osahelisid. 207. rida: *[[Põhisagedus]] == Kirjandus == Ross-Maimets 2004: Jaan Ross ja Kaire Maimets (toim.), "Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse". Varrak, Tallinn. "osahelid": 20,21,23,27,69,172-173,175-176,177,178,288

Osahelid: erinevus redaktsioonide vahel