Helilaad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Replacing page with ''''Helilaad''' on helirida.'
1. rida:
'''Helilaad''' on [[helirida]].
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
'''Helilaad''' ehk '''laad''' on helikõrguste süsteem, mis määrab helide omavahelised seosed ja suhted (nende sõltuvused ehk [[funktsioon (muusika)|funktsioonid]]).
 
[[Diatooniline helilaad|Diatoonilised helilaadid]] on [[Joonia (muusika)|joonia]], [[Dooria (muusika)|dooria]], [[Früügia (muusika)|früügia]], [[Lüüdia (muusika)|lüüdia]], [[Miksolüüdia (muusika)|miksolüüdia]], [[Eoolia (muusika)|eoolia]] ja [[Lokria (muusika)|lokria]]. Tänapäeval kasutatakse peamiselt jooniat ([[mažoor]]i e duuri) ja eooliat ([[minoor]]i e molli).
 
Muusikalise mõtte - [[meloodia]] - mõistmise aluseks on laad (vene k ''лад'', ing. pr. ''mode'', it. ''modo'', lad. ''modus'' - kooskõla, korrastus, ehitus, kuju).
 
[[Keskaegne laaditeooria|Laaditeooria]] aluseks on [[Boëthius]]e viies raamatus "''De institutione musica''" kirjeldatud [[Vana-Kreeka]] laadisüsteem ja Ptolemaiose transpositsiooniskaalad.
 
[[Keskaeg|Keskaajal]] tähendas laad:
*helide kõrguslikku korrastusviisi
*helide vältuslikku korrastusviisi [[mensuraalnotatsioon]]is
 
Laadi üksikuid helisid nimetatakse [[aste (muusika)|astmeteks]]. Astmete arv võib olla laadis erinev. Enamiku laadide heliliseks baasiks on [[diatooniline helirida]]. Valdava enamuse moodustavad tänapäeval 7-astmelised [[diatooniline laad|diatoonilised laadid]].
 
Laad võib olla:
*[[atonaalne laad|atonaalne]]
*[[tonaalne laad|tonaalne]] (loomulik duur (mažoor) ja loomulik moll (minoor))
*[[modaalne laad|modaalne]]
 
Vanimad rahvaviisid koosnevad 2-st, 3-st või 4-st helist. Laadi kitsas ulatus on omane paljudele rahvastele. Selliseid viise ei saa alati kohandada hilisemate laadidega, vaid nad moodustavad laadide arengus omaette arhailise perioodi. Tavaliselt piirduvad sellised viisid ühe kuni kahe [[tugiheli]]ga.
 
Üks arenguetapp laadide arengus on 5-astmelised laadid, kus puudusid pooltoonid - [[pentatoonika]]d.
 
Tänapäevani tuntud on 7-astmelised [[diatooniline laad|diatoonilised laadid]] ehk '''[[heptatoonika]]d'''.
 
Laadid jagunevad kahte gruppi:
*[[mažoorne laad]]
*[[minoorne laad]]
 
==Välislingid==
http://www.ericweisstein.com/encyclopedias/music/topics/ScalesandModes.html
 
[[Kategooria:Helikõrgus]]
[[Kategooria:Muusikateooria]]
 
[[cs:Modus (hudba)]]
[[en:Musical mode]]
[[es:Modo (música)]]
[[eo:Modalo (muziko)]]
[[fr:Mode (musique)]]
[[ko:선법]]
[[it:Modo musicale]]
[[he:מודוס]]
[[la:Modus (musica)]]
[[nl:Modaliteit (muziek)]]
[[ja:モード (旋法)]]
[[no:Modal skala]]
[[pt:Modo]]
[[ru:Лад (музыкальный строй)]]
[[fi:Kirkkosävellaji]]
[[uk:Лад (музика)]]
[[zh:调式]]