Jumalad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
siia |
siia |
||
1. rida:
'''Jumalad''' on müütilised [[olend]]id, kelle olemasolu inimesed ühe või teise [[usund]]i raames usuvad ning keda nad austavad, teenivad või kummardavad.
Sõna "[[jumalus]]" või "jumal" kirjutatakse tavaliselt väikese algustähega [[polüteism|polüteistliku]] usundi kontekstis ning suure algustähega ([[Jumal]]) [[monoteism|monoteistliku]] usundi kontekstis. Ehkki [[polüteism]]is arvestatakse paljude jumalatega, austatakse enamasti ka sel puhul ikka ühte või mõnda jumalat kõrgemalt ([[henoteism]]), mistõttu on tavaline, et sel puhul võidakse jumaluse nimi või sõna "Jumal" kirjutada ka suure algustähega.
Jumalatele on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena ([[antropomorfism]]). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks [[äike]]se ja [[üleujutus]]te) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Mõnikord on neile omistatud ka [[maailma loomine]] ja juhtimine. [[Vana-Rooma|Vanas Roomas]] kuulutati jumalateks paljud keisrid.
9. rida:
Teaduses on levinud jumalate austamise tekke seletamine loodusjõudude ja psüühiliste jõudude ([[budism]]is) [[jumalikustamine|jumalikustamisena]]. Näiteks on hakatud jumalikustama võimsaid looduslikke objekte (kive, puid, mägesid).
[[Sumer]]is, [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Rooma]]s jm kuulutati jumalateks ka valitsejaid pärast nende surma; mõnel puhul ka juba nende eluajal.
{{täienda}}
20. rida ⟶ 19. rida:
*[[Egiptuse jumalad]]
*[[Jumal]]
*[[Jumalus]]
*[[Jumalanna]]
*[[Jumaluste loend]]
*[[Monoteism]]
*[[Mütoloogia]]
|