|
Muusikalise heli ülesmärkimiseks kasutatakse [[noodikiri|noodikirja]].
== Heliallikas ==
Võnkuvat keha nimetatakse heliallikaks. Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu- või mehaanilise pinge muutusi. Erinevatel [[muusikainstrument]]idel ehk pillidel võivad olla erilaadsed heliallikad:
*Võnkuv keel
**[[poogen|poogna]] hõõrdesurve keelele ([[viiul]], [[vioola]], [[tšello]], [[kontrabass]])
**sõrme või [[plektrum]]i tõmme keelel ([[kitarr]], [[kannel]], [[harf]])
**haamrikese löök keelele ([[klaver]])
*Võnkuv [[lest (muusika)|lest]], pilu, huuled või õhusammas
**õhusurve lest[[huulik]]ule ([[klarnet]], [[saksofon]], [[oboe]], [[fagott]])
**õhusurve aukhuulikule ([[flööt]], [[orel]]i huulvile)
**huulte vibratsioon kausshuulikus ([[trompet]], [[tromboon]], [[metsasarv]], [[tuuba]])
**õhusammas torus ([[puhkpillid]])
*Võnkuv keel-lest
**õhusurve keellestale ([[suupill]], [[akordion]], oreli keelvile)
*Võnkuv varras, plaat, membraan (kile)
**löök kolmnurksele metallvardale ([[triangel]])
**löök plaadile ([[ksülofon]], [[marimba]], [[kellamäng]])
**löök nahk-membraanile ([[timpan]], [[trumm]], [[tamburiin]])
**löök metall-membraanile ([[taldrik (muusika)|taldrik]]ud, kellad)
*Võnkuvad [[häälekurrud]]
**inimhääle häälekurdude vibratsioon
*Võnkuv elektrivool
**Vahelduvvoolu toime valjuhääldi membraanile (süntesaator)
== Helilaine ==
| 