Seadusandlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Seadusandlus''' on riigivõimu teostamise vorm.
Seadusandluseks kutsutakse kokkuvõtvalt ka kõiki riigis väljaantud seadusi.
Eestis võtab [[Põhiseadus]]e järgi seadusi vastu [[Riigikogu]] või [[rahvahääletus]] ehk teisisõnu - seadusandlik võim kuulub Riigikogule ja rahvale rahvahääletusel. [[Seadus]]ed kuulutab välja [[Eesti riigipea]], kelleks on [[president]]. Seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.
'''[[Seadus]]''' on kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga '''õigusakt'''. [[Kontinentaalne õigussüsteem|Kontinentaalses õigussüsteemis]] on seadustel õiguskorra [[hierarhia]]s ülimuslik iseloom. See tähendab seda, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ.
'''Õigus''', kui õiguskorda moodustavate kehtivate õigusnormide kogum, jaotatakse traditsiooniliselt '''[[eraõigus]]''' ja '''[[avalik õigus|avalikuks õiguseks]]'''.
Eraõigusesse kuuluvad näiteks [[tsiviilõigus]], [[kaubandusõigus]], [[asjaõigus]], [[autoriõigus]] jne.
Avalikku õigusesse kuuluvad [[riigiõigus]], [[haldusõigus]], [[kirikuõigus]], [[kriminaalõigus]], [[kriminaalprotsessiõigus]] jne.
Era- ja avaliku õiguse normid on õiguskorras üksteisega mitmeti seotud. See seos võib avalduda juba üksikutes õigusvaldkondades enestes. Näiteks ei ole [[tööõigus]] puhtalt eraõiguslikke norme sisaldav, vaid me leiame sealt ka avalik-õiguslikke õigusnorme ([[kollektiivleping]]).
[[ja:立法]]
[[en:Legislation]]
[[Category:Majandus]]
| |||