Redaktsioon: 5. september 2007, kell 10:34 redigeeri Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust →‎Vaatamisväärsused ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. september 2007, kell 10:40 redigeeri eemalda Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
49. rida: I maailmasõja ajal läbis Vaivara valda ja Meriküla Peterburi esimene kaitseliin, selle ehituse käigus sai kannatada osa hoonestust. Rannapkaitsepatareide ehituse käigus ehitati võimsad betoonpunkrid ja varjatud kahurialused ning nende varustamiseks kitsarööpmeline raudtee Auvere jaamast Meriküla patareideni. Esimene patarei positsioonid, milledest on säilinud võimsad betoonpunkrid, asusid lõuna pool maanteed. Katselaskmise ajal selgus, et panga varjus tekib kahuritulega katmata surnud tsoon [[Narva laht\|Narva lahes]]. Peale selle avastamist valati panga servale uued suurtükialused ning neile paigutati ka suurtükid. [[II maailmasõda\|III maailmasõja]] ajal [[14. veebruar]]il [[1944]]. aastal maabus Merikülas [[Balti laevastik]]u [[dessant]] 516 võitlejat [[major]] [[Stepan Maslov]]i juhatusel kellele oli tehtud ülesanne murda läbi [[Auvere raudteejaam]]a ja ühineda sealsete [[Punaarmee]] üksustega. Samuti oli neile antud korraldus kohelda kohalike inimesi kui vaenlasi ja põletada kõik hooned. Merikülas mõrvasid nad täägilöökidega naise (Meta Süvalep) koos väikse ~~lapsega~~pojaga {{lisa viide}}. Dessant hävitati täielikukult järgmisel päeval ja tänu sellele puudus neil võimalus oma ülesandeid täita. [[Meriküla dessant\|Meriküla dessandi]] mälestuseks püstitati [[1972]]. aastal mälestusmärk [[Meriküla pank\|Meriküla panga]] merepoolsele nukile kohta, kus [[Põhja-Eesti pank]] pöördub lõunasse. Mälestusmärgi kujundas [[Peeter Somelar]].

Meriküla: erinevus redaktsioonide vahel