'''Hüdrobioloogia''' on teadus eluprotsessidest [[vesi|vees]]. Suurt osa kaasaegsest hüdrobioloogiast saab käsitleda kui [[ökoloogia]] alldistsipliini, kuid hüdrobioloogia uurimisvaldkonda kuulub ka [[taksonoomia]], [[majandusbioloogia]], [[tööstusbioloogia]], [[morfoloogia]] ja [[füsioloogia]] jne. Hüdrobioloogia üks tähtsamaid erisusieripärasid on see, et selleselles teadusharus on kõik seotud veeorganismidega. Suur osa hüdrobioloogiast on lähedalt seotud [[limnoloogia]]ga ning seda saab jagada vooluveekogude ökoloogiaks ja seisuveekogude ökoloogiaks.
Tänapäeva üks tähtsamaid hüdrobioloogia osi on veekogude eutrofeerumineeutrofeerumise uurimine. Erilist tähelepanu on osutatud biootiliste tegurite mõju planktonikogumile, mis põhjustab vee "õitsemist";, samuti veekogude fosforiga rikastumine protsessid, ja järve vee ringlus (''turnover''). Teine tähtis uurimisala on mäejärvede hapestumine. Pikaajalised uuringud teostatakse selleks, et uurida jõgede, järvede ja reservuaaride happevihmadehappevihmadega ja väetusproduktidegaväetusjääkidega kokkupuutumisel tekkinud vees olevate ioonide ümberpaigutumist. PraegusePraegusel ajal uuritakse põhjalikult ka lihtsaid ökoloogilisi keskkonnafunktsioone reservuaarides, mis on tähtistähtsad vee kvaliteedi parandamisel ja ühiskonda veega varustamisel.
Varem tegelesid hüdrobioloogid peamiselt bioloogiliste protsessidega, millega parandatitaheti parandada heitvete kahjulikke mõjusid veeleveekeskkonnale, ja parandatiparandada vee puhastumist läbi aeglaste liivafiltrite.
