|
'''Leninism''' (ka: '''marksism-leninism''', '''bolševism''') on [[Vladimir Lenin|V. I. Lenini]] poolt [[marksism]]i tõlgendamisel loodud [[ideoloogia]], mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal [[Nõukogude Venemaa]]l ([[7. november|7. novembrist]] [[1917]] [[31. jaanuar]]ini [[1918]]) ja [[Vene SFNV]]-s (31. jaanuarist 1918 [[30. detsember|30. detsembrini]] [[1922]]) ning mida järgisid ka teiste maade [[kommunism|kommunistlikud]] [[partei]]d.
Leninismi järgi on väga oluline [[proletariaadi diktatuur]]: [[proletariaat]] suudab ainult siis võimu haarata, kui teda juhib väikesearvuline raudse [[distsipliin]]iga [[revolutsioon]]iline partei ([[demokraatlik tsentralism]]). Lenin väitis, et [[imperialism]] on [[kapitalism]]i kõrgeim arengujärk, et kapitalismi saab kukutada ainult revolutsiooniga ning et kõik katsed kapitalismi [[reform]]ida, nii et see viiks [[sotsialism]]i, on määratud läbikukkumisele. Lenin ei arvestanud [[Karl Marx]]i väidet, et revolutsioon peab toimuma kõigis riikides ühel ajal, vaid leidis, et revolutsioon ühes riigis kutsub selle esile ka kõigis teistes riikides. Nagu ajalugu näitas, oli Leninil õigus selles, et [[Oktoobrirevolutsioon]] kutsus tõesti esile revolutsioone mõnedes teistes riikides, kuid ta eksis, arvates, et see igaskulutulena riigisüle ühtviisimaailma võidab.uusi Käigurevolutsioone pealtsütitab tulining väljaniiviisi töötada teooria, et sotsialismi saab üles ehitada ka ühes riigis eraldi. Lenin eksis ka väitega, et kapitalismi ei saa[[maailmarevolutsioon]]ini reformidaviib.
Leninismist on välja arenenud kolm ideoloogiat: [[stalinism]], [[maoism]] ja [[trotskism]]. Maoism on paljuski stalinismi haru. Trotskism ja stalinism on vastuolus. Trotskistid eitavad ebademokraatlikku poliitikat, mida Stalin [[NSV Liit|NSV Liidus]] läbi viis, ning stalinistid leiavad, et trotskistid reetsid marksismi.
'''Bolševism''' on [[leninism]]i allharu, mida [[bolševik]]ud rakendasid [[NSVL]]-s ja samuti ka poliitiline ideoloogia mille järgi on väga oluline proletariaadi diktatuur - [[proletariaat]] suudab ainult siis võimu haarata, kui teda juhib väikesearvuline raudse [[distsipliin]]iga [[revolutsioon]]iline partei ([[demokraatlik tsentralism]]).
Pärast [[NSVL]]iidu kokku kukkumist on erinevused marksism-leninismi ja leninismi ideoloogiate vahel väiksemaks jäänud ja seetõttu mitte nii olulised.
{{täienda}}
|
