Leninism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Leninism''', ka '''marksism-leninism''' on [[Vladimir Lenin|V.I. Lenini]] poolt [[marksism]]i tõlgendamisel loodud poliitiline [[ideoloogia]], mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal [[Nõukogude Venemaa]]l ([[7. november|7. novembrist]] [[1917]] - [[31. jaanuar]]ini [[1918]]) ja [[Vene SFNV]]-s (31. jaanuarist 1918 - [[30. detsember|30. detsembrini]] [[1922]]) [[20. sajand]]i alguses ning mida järgisid ka teiste maade poliitilised parteid[[partei]]d.
{{toimeta}}
 
'''Bolševism''' on [[leninism]]ileninismi allharuharu, mida rakendasid [[bolševik]]eud poolt[[NSV rakendatudLiit|NSV [[NSVLLiidus]]-s ja samuti ka poliitiline ideoloogia mille järgi on väga oluline [[proletariaadi diktatuur]]. [[Leninism]]iLeninismi järgi onsuudab [[proletariaat]] ainult siis võimeline võimu haaramahaarata, kui teda juhib väikesearvuline raudse [[distsipliin]]iga [[revolutsioon]]iline [[partei]] ([[demokraatlik tsentralism]]). Lenin väitis, et [[imperialism]] on [[kapitalism]]i kõrgeim arengujärk ja, et kapitalismi saab kukutada ainult revolutsiooniliste vahenditegarevolutsiooniga ning et kõik katsed kapitalismi [[reform]]ida on määratud läbi kukkumiseleläbikukkumisele. Lenin jättiei arvetsmataarvestanud Marxi[[Karl väiteMarx]]i väidet, et revolutsioon peab toimuma kõikideskõigis riikides üheaegseltühel ajal, ning kukub läbi kui seda teha osaliselt ja ainult mõnes riigis. Leninvaid leidis, et revolutsioon ühes riigis kutsub selle esile ka kõikideskõigis teistes riikides. RevolutsiooniNagu õnnestumiselajalugu tööstuslikultnäitas, vähemarenenudoli riigisLeninil naguõigus selles, et [[VenemaaOktoobrirevolutsioon]] kutsus tõesti esile revolutsioone teistes riikides, levibkuid ta eksis, arvates, et see kaigas tööstuslikultriigis arenenudühtviisi riikivõidab. naguKäigu [[Saksamaa]]pealt tuli välja töötada teooria, et sotsialismi saab üles ehitada ka ühes riigis eraldi. NaguLenin ajalugueksis onka näidanudväitega, -et Leninilkapitalismi ei olnudsaa õigusreformida.
'''Leninism''' ka '''marksism-leninism''' on [[Vladimir Lenin|V.I.Lenini]] poolt [[marksism]]i tõlgendamisel loodud poliitiline [[ideoloogia]], mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal [[Nõukogude Venemaa]]l ([[7. november|7. novembrist]] [[1917]] - [[31. jaanuar]]ini [[1918]]) ja [[Vene SFNV]]-s (31. jaanuarist 1918 - [[30. detsember|30. detsembrini]] [[1922]]) [[20. sajand]]i alguses ning mida järgisid ka teiste maade poliitilised parteid.
 
Leninismist on välja arenenud ka kolm üksteisest väga erinevat ideoloogiat: [[Stalinismstalinism]], [[Maoismmaoism]] ja [[Trotskismtrotskism]]. Kuigi Maoism on paljuski Stalinismistalinismi allharuharu. Trotskism ja Stalinismstalinism on omavahel täielikus vastuolus. Trotskistid oneitavad eitavalNSV seisukohal [[NSVL]]-sLiidus Stalini juhtimisel läbiviidud ebademokraatliku poliitikaebademokraatlikku vastupoliitikat ning stalinistid leiavad, et trotskistid reetsid marksismi.
'''Bolševism''' on [[leninism]]i allharu [[bolševik]]e poolt rakendatud [[NSVL]]-s ja samuti ka poliitiline ideoloogia mille järgi on väga oluline [[proletariaadi diktatuur]]. [[Leninism]]i järgi on [[proletariaat]] ainult siis võimeline võimu haarama, kui teda juhib väikesearvuline raudse [[distsipliin]]iga [[revolutsioon]]iline [[partei]] ([[demokraatlik tsentralism]]). Lenin väitis, et [[imperialism]] on [[kapitalism]]i kõrgeim arengujärk ja et kapitalismi saab kukutada ainult revolutsiooniliste vahenditega ning kõik katsed kapitalismi [[reform]]ida on määratud läbi kukkumisele. Lenin jätti arvetsmata Marxi väite, et revolutsioon peab toimuma kõikides riikides üheaegselt, ning kukub läbi kui seda teha osaliselt ja ainult mõnes riigis. Lenin leidis, et revolutsioon ühes riigis kutsub selle esile ka kõikides teistes riikides. Revolutsiooni õnnestumisel tööstuslikult vähemarenenud riigis nagu [[Venemaa]], levib see ka tööstuslikult arenenud riiki nagu [[Saksamaa]]. Nagu ajalugu on näidanud - Leninil ei olnud õigus.
 
Leninismist on välja arenenud ka kolm üksteisest väga erinevat ideoloogiat: [[Stalinism]], [[Maoism]] ja [[Trotskism]]. Kuigi Maoism on paljuski Stalinismi allharu. Trotskism ja Stalinism on omavahel täielikus vastuolus. Trotskistid on eitaval seisukohal [[NSVL]]-s Stalini juhtimisel läbiviidud ebademokraatliku poliitika vastu ning stalinistid leiavad, et trotskistid reetsid marksismi.
 
{{täienda}}
 
[[Category:Poliitiline filosoofia]]