Jääpuursüdamik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mustrebane (arutelu | kaastöö)
P Lehekülg "Jääsüdamik" teisaldatud pealkirja "Jääpuursüdamik" alla: Sain Eesti Keele Instituudi kaudu meili selle termini kohta, mis ytles et: "Ice core" vastena on eestikeelses teaduskirjanduses juba aastaid kasutatud terminit "jääpuurs�
Mustrebane (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Icecore 4x.jpg|thumb]]
'''JääsüdamikJääpuursüdamik''' on liustikust või [[jääkilp|jääkilbist]] puurimise teel saadud silindrikujuline tükk [[jää|jääd]]. Sademete akumuleerumisel muutub lumi rõhu survel [[firn|firniks]] ning seejärel jääks. LumeLumekristallide vahel olev õhk jääb jää tekkimsel lõksu õhumullidessesuletistesse, mida teadlased kasutavad jääsüdamikejääpuursüdamike analüüsimisel. Tähtsat rolli mängivad õhumullidesjääpuursüdamikes hapniku ja süsiniku [[isotoop|isotoobid]] ning süsihappegaasi ja metaani kontsentratsioonid. Nende abil on võimalik uurida varasemate aegade [[kliima|kliimat]] ning paremini mõista tänapäeval esinevaid muutusi Maa kliimasüsteemis.
 
Enamik [[jääkilp]]e tekib [[lumi|lumest]]. Et külmematel aladel ei tõuse temperatuur tavaliselt üle [[külmumispunkt]]i, siis ei sula jää ära ning sademete akumuleerumise tulemusel tekibki aja jooksul jääkilp. Kui jää sulab, siis sellest tekkinud vesi tungib lume pooridesse ning muudab jää teadlaste jaoks kasutuks, sest sel juhul on erinevate aastate jääkihid segunenud.
 
Enamik [[jääkilp]]e tekib [[lumi|lumest]]. Et külmematel aladel ei tõuse temperatuur tavaliselt üle [[külmumispunkt]]i, siis ei sula jää ära ning sademete akumuleerumise tulemusel tekibki aja jooksul jääkilp. KuiSeega jääon sulab,alumistes siiskihtides sellestvanem tekkinud vesi tungib lume pooridessejää ning muudab jää teadlaste jaoks kasutuks, sest sel juhul on erinevate aastateülemistes jääkihidkõige segunenudhilisem.