Vikipeedia

Kavastu parv: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Lisasin asukoha, viiteid ja välislingi. Paar kirja viga muudetud
Toimetatud
 
1. rida:
{{allikad}}
[[Pilt:Kavastu parv emajõgi o1.jpg|pisi|Kavastu parv (1984)]]
[[Pilt:Kavastu praam3.JPG|pisi|Kavastu parv (august 2009)]]
'''Kavastu parv''' on [[parv]] [[Suur-Emajõgi|Suur-Emajõe]] ületamiseks [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] kohal. Parvega jõeületuskoht on tänapäeval Eesti ainus selletaoline.
 
Parveliiklus toimub [[Luunja vald|Luunja vallas]] asuva [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] küla ja [[Kastre vald|Kastre vallas]] paikneva [[Veskimäe (Kastre)|Veskimäe]] küla vahel.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kavastu parv - Luunja Vald |url=https://luunja.ee/kavastu-parv |vaadatud=2023-02-22 |väljaanne=luunja.ee}}</ref>
Veel sada aastat tagasi olid paljud teedega ristuvad sildadeta jõed maanteedel liikujatele tõsised takistused. Sillaehitus oli kulukas ja aeganõudev, seetõttu olid Liivimaa jõgedest vaid vähestel püsisillad. Jõgesid ületati enamasti koolmekohtades. 1930. aastate alguseni polnud Emajõel<ref>{{Viide |pealkiri=Emajõgi |kuupäev=2022-12-11 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Emaj%C3%B5gi&oldid=6266490 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-02-22}}</ref> Tartust kuni Peipsini ühtegi silda, jõeületus toimus parvedel.
 
== AsukohtAjalugu ==▼
19. sajandi viimasel aastakümnel oli Kavastu mõisnik edumeelne parun Werner Wulff, kelle eestvõttel pandi 1899. aastal kohalike liha- ja piimatootjate meeleheaks [[Kavastu mõis]]a juures üle Emajõe käima parv, mis ümbruskonna eluolu märgatavalt lihtsustas. Parvega jõe ületamine oli tollal siiski üsna ohtlik, mõnikord riskiti nii enda kui ka hobuste eluga.▼
Veel sada aastat tagasi olid [[Liivimaa]] jõgedest vähestel püsisillad, sest sillaehitus oli kulukas ja aeganõudev. Jõgesid ületati enamasti [[Koolmekoht|koolmekohtades]]. 1930. aastate alguseni polnud Emajõel Tartust kuni [[Peipsi järv|Peipsini]] ühtegi silda, jõeületus toimus parvedel.<ref name=":0" />
 
▲19. sajandi viimasel aastakümnel oli Kavastu mõisnik edumeelne parun [[Werner Wulff]], kelle eestvõttel pandi 1899. aastal kohalike liha- ja piimatootjate meeleheaks [[Kavastu mõis]]a juures üle Emajõe käima parv,. mis ümbruskonna eluolu märgatavaltSee lihtsustas. Parvega jõekohalike ületamineliha- olija tollalpiimatootjate siiskija üsnakogu ohtlik,ümbruskonna mõnikordeluolu.<ref riskitiname=":0" nii enda kui ka hobuste eluga./>
Parvel on enam kui sajandi vanune käsitsi ringiaetav mehhanism. 1983. aastal katkes parve veokett, parv ise kadus allavoolu ning hooratas vajus jõevoogudesse. 1999. aastal taaselustati sajandivanune traditsioon [[Luunja vald|Luunja valla]] ja AS Giga koostöös. Originaalhooratas tõsteti jõepõhjast üles ja pandi taas tööle.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kavastu parv - Luunja Vald |url=https://luunja.ee/kavastu-parv |vaadatud=2023-02-22 |väljaanne=luunja.ee}}</ref>
 
1983. aastal katkes parve veokett, parv kadus allavoolu, [[hooratas]] vajus jõe põhja ning parveliiklus seiskus aastateks.<ref name=":0" />
▲== Asukoht ==
Kavastu parv Tartu linnast 23-minutilise autosõidu kaugusel. Tartu poolt sõites mööda Tartu-Räpina-Värska maanteed (Tee nr 45). Seejärel tuleb keerata Vana-Kastre-Kastre-Võnnu maanteele (Tee nr 270). Parveotsa bussipeatus jääb Parvest jalutuskäigu kaugusele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kavastu parv, Tartu maakond |url=https://www.puhkaeestis.ee/et/kavastu-parv |vaadatud=2023-02-22 |väljaanne=Puhkaeestis.ee |keel=et}}</ref>▼
 
1999. aastal taaselustati sajandivanune traditsioon [[Luunja vald|Luunja valla]] ja [[AS Giga]] koostöös. Originaalhooratas tõsteti jõepõhjast üles ja pandi taas tööle. Praegusel parvel ongi enam kui sajandi vanune käsitsi ringiaetav hoorattamehhanism.<ref name=":0" /> Algselt puidust valmistatud parve asemele tehti uus metallist alus ning jõeohutuse tagamiseks värviti see valgeks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raavik |eesnimi=Jens |kuupäev=31. mai 2021 |pealkiri=Kavastus viib Emajõest üle väga vana, omasuguste hulgas ainuke parv |url=https://tartu.postimees.ee/7260259/kavastus-viib-emajoest-ule-vaga-vana-omasuguste-hulgas-ainuke-parv |vaadatud=23. veebruaril 2023 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref>
Buss: Parveotsa<mapframe latitude="58.377621" longitude="27.045164" zoom="9" width="300" height="200" text="Kavastu parv (58°22'39''N 27°2'43''E)" align="right">{
 
== Asukoht ==
▲Kavastu parv asub Tartu linnast 23-minutilise autosõidu kaugusel. Tartu poolt sõites, mööda Tartu-Räpina-Värska maanteed (Tee nr 45). Seejärel tuleb keerata Vana-Kastre-Kastre-Võnnu maanteele (Tee nr 270). Parveotsa bussipeatus jääb Parvestparvest jalutuskäigu kaugusele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kavastu parv, Tartu maakond |url=https://www.puhkaeestis.ee/et/kavastu-parv |vaadatud=2023-02-22 |väljaanne=Puhkaeestis.ee |keel=et}}</ref> Praamiliiklus toimub Luunja vallas asuva Kavastu küla ja Kastre vallas paikneva Veskimäe küla vahel.<ref name=":0" /><mapframe latitude="58.377621" longitude="27.045164" zoom="9" width="300" height="200" text="Kavastu parv (58°22'39''N 27°2'43''E)" align="right">{
"type": "FeatureCollection",
"features": [
31. rida ⟶ 33. rida:
 
== Parve kasutamine ==
* Parvele saab nii jalgsi, jalgratta kui kavõi autoga. Paadiga saavad üle jõe ainult jalamehed. Ülesõit parvega võtabÜlesõidu aegakestus veidion alla kümne minuti.
* Parve viibliigub üle jõe metallkettmetallketi abil, mille otsad on kalda külge kinni­tatud. Parvemees väntab hooratast, mis parve mööda ketti edasi sikutabtõmbab.
* PidurinaPiduriks on parvel poolemeetrine roigas, –mis kui seepannakse hoo­ratta vahelt läbi pista,ja eiselle liigutulemusena parv kuhugipeatub.
* Sadamas kinnitatakse parv randumissilla külge kahe keti ja prisketepuupunnide puupunnidegaabil.<ref name=":0" />
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kavastu_parv"