Duell: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kopo25 (arutelu | kaastöö)
→‎Püstoliduell: Pildi lisamine
27. rida:
 
9. aprillil 1924 pidasid Tartus kahevõitluse Eugen Villmann (korporatsioon Vironia) ja Bruno Weymarn (korporatsioon Estonia), Villmann sai raske kuulihaava kõhtu. 28. septembril 1926 pidasid Tallinna lähedal kahevõitluse Roman Budberg ja Erich Engelhardt, Budberg sai kuulist riivata ja mõlemale osapoolele määras Tallinna-Haapsalu rahukogu tingimisi karistuse. Viimane duellil hukkunud Tartu üliõpilane oli [[Friedrich Walter]], kes suri 18. veebruaril 1933 Oswald Schmidtiga peetud kahevõitluse haavadesse 20. veebruaril 1933. 7. veebruaril 1934 tahtsid Vorbuse metsas duelli pidada [[Heinrich Schwarz]] ja [[Fred Kuus]], kuid neid takistas kriminaalpolitsei<ref>Tudengite duell Tartus. Esmaspäev, 12. veebruar 1934, nr. 7, lk. 2</ref>.
 
31. märtsil 1918 tõmbas Tallinna linnavalitsuse juriskonsult August Peet 3. jalaväepolgu joobnud lipnikul Ralf Adamsil õlakud maha. Järgmisel päeval käis Adams Peedi juures vabandamas. 3. aprillil kutsus polguülem Peeter Kann kokku ohvitseride kogu, mis otsustas Adamsi satisfaktsiooni mittenõudmise eest ohvitseride kogust ja Eesti sõjaväest välja heita ning August Peedi välja kutsuda. Loosi alusel sai õiguse esimesena Peedile väljakutse esitada lipnik August Klasmann. Sekundant Gustav Jonson viis duellikutse Peedile koju, kuid viimane ei võtnud väljakutset vastu. Seepeale pani ohvitseride kogu 9. aprillil "adv. Peet'i kui auutu isiku boikoti alla".<ref>Ago Pajur. Eesti rahvuslikud väeosad 1918. aasta kevadtalvel. Esimene maailmasõda ja Eesti. II. Tartu 2016. Lk. 496.</ref>
 
Eestlastevahelised avalikud auvahekorrad (nagu [[Johan Pitka]] ja [[Karl Ast]]i vahel, [[Johannes Zimmermann]]i ja [[Jüri Uluots]]a vahel ning [[Artur Tupits]]a ja [[Leopold Johanson]]i vahel) ei viinud kahevõitluseni. Asjad, mida ei lahendanud Riigikogu või üliõpilaste [[aukohus]], lahendati mensuuriga.