Tallinna Püha Miikaeli klooster: erinevus redaktsioonide vahel

[[Reformatsioon]]i ajal kloostrit ei suletud ning ka kloostrist vabatahtlikult lahkujaid oli üksnes neli. 1543. aastal sõlmiti [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja [[Liivimaa ordu|aadelkonna]] vahel kokkulepe, mille tulemusena [[abtiss]] [[Elsebe Soye]] astus [[luteri usk]]u ja jätkas valitsemist ''[[domina]]na''. Aastal 1629 suri kloostri viimane ''domina'' [[Kate Kudling]] ja klooster [[sekulariseerimine|sekulariseeriti]].

16. veebruaril 1631 sõlmisid [[Tallinna raad]] ja [[Eestimaa rüütelkond]] gümnaasiumi[[gümnaasium]]i asutamise lepingu ning kloostri vara anti üle Tallinna Gümnaasiumile (praegune [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]). 1633. aastal paigutati samadesse ruumidesse [[Christoph ReusneriReusner]]i trükikoda – Tallinna esimene trükikoda<ref>Endel Valk-Falk, "Christoph Reusner – esmatrükkal Tallinnas", bulletään Polügrafist. Tallinn: Valgus, 1988.</ref>.

Kloostri [[Tallinna Issanda Muutmise peakirik |kirik]] anti Rootsi garnisonile<ref name="EE"/> ja seal tegutses [[Rootsi-Mihkli kogudus|Mihkli kogudus]]. Vene võimu tulles ehitati kirik ümber [[õigeusk|õigeusu]] [[Tallinna Issanda Muutmise Peakirik|Issanda Muutmise kirikuks]]. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel läks kloostri idatiib linna valdusse. Selle ostis 1922. aastal [[Saku Õlletehas]], kes paigutas sinna tehase peakontori, pudeldusosakonna ja laod.