Narva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
45. rida:
Alates 13. sajandist kuni 1910. aastate lõpuni oli Narva jõgi [[Vana-Liivimaa]] (18.–19. sajandil [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]gi [[Balti kubermangud]]e) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult [[Peterburi kubermang]]u. Aastail 1920–1940 asus Eesti ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka [[Narva-tagused vallad]].
21. jaanuar 1927 täpsustas [[Viru maavalitsus]], et [[Narva-Jõesuu|Naroova-Jõesuu]] alevi, [[Narva vald|Naroova valla]] ja Naroova jõe nimedes [[Akadeemiline Emakeele Selts|Akadeemilise Emakeele Selts]]i kaalutlemisel ja maavalitsuse vastava otsuse põhjal 20. nov. 1926 a. prot. nr. 71 §§ll ja 14 tuleb "Naroova“ asemel tarvitada ja kirjutada "Narva“<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/21/8 Viru maavalitsuse teadaanne.], Riigi Teataja, nr. 5, 21 jaanuar 1927</ref>.
Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taastatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliseks ajutiseks kontrolljooneks, ''de facto'' idapiiriks.
| |||