Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017)
Resümee puudub
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017)
1. rida:
'''Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo''' (kaubamärk 1980. aastatest '''EKTA''', varem tuntud lühendi alljärgi '''EKB''') oli [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[arvutustehnika]] vahendeid [[Väljatöötamine|välja töötav]] ja [[Tootmine|tootev]] asutus.<ref name="teni">{{Netiviide |autor=Harry Tani |url=https://www.ioc.ee/ttujuhid.html |pealkiri=Meenutusi EKTA tekkeloost ja arengust |väljaanne=Küberneetika Instituut muutuvas ajas |aeg=2000}}</ref>
 
EKTA oli varustatud omal ajal heal tasemel [[Projekteerimisvahend|projekteerimis-]] ja [[Tootmisvahend|tootmisvahenditega]]. Kuna Teaduste Akadeemia ettevõtet ei rahastanud, olid sellel isemajandamisel üpris vabad käed, loodi lahendusi teaduseksperimentide ja tööstuse automatiseerimiseks, mille tarvis arendati mikroarvutitel põhinevat arvutustehnikat ja süsteemiprogrammeerimist. Arendati digitaalse signaalitöötlemise riist- ja tarkvara, digitaalsüsteemide diagnostikat, sh süsteeme pardaarvutite testimiseks, toodete hulka kuulusid kõrgtäpsusega signaalimuundurid ja testerid, millest osa anti ka seeriatootmisse.
EKTA oli varustatud omal ajal heal tasemel [[Projekteerimisvahend|projekteerimis-]] ja [[Tootmisvahend|tootmisvahenditega]].
 
Ettevõtte kõrgaeg oli 1980. aastatel, mil loodi tuntud [[kooliarvuti Juku]], arendati ka samal [[KR580VM80A]] kiibil põhineva kogu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] turule toodetud [[CM 1800]]-seeria süsteemitarkvara.
EKTA direktor oli alates 1976. aastast [[Kalju Leppik]].{{lisa viide}}
 
==Ajalugu==
 
EKTA loodi 1976. aastal ENSV Teaduste Akadeemia [[Küberneetika Instituut|Küberneetika
Instituudi]] programmeerimise büroo baasil Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (EKB) nime all ning selle esimene direktor oli [[Kalju Leppik]]. Esialgu paiknes büroo Teaduste Akadeemia endises aktusesaalis [[Estonia puiestee]]l.
 
1978. aastal hakati projekteerima erikonstrueerimisbüroo uut hoonet Mustamäele, uude majja koliti 1980. aastal ja esimesel aastal kasvas töötajate arv 293ni, 1989. oli töötajaid 429.
 
1989. aastal loodi välisosalusega allettevõtted [[EKTACO]] ja [[EKTATEX]].
 
[[Trükkplaat|Trükkplaatide]] tootmise ja nendel [[Elektroonikasõlm|elektroonikasõlmede]] monteerimise osas oli EKTA aluseks mitmele hilisemale [[Elektroonikaettevõte|elektroonikaettevõttele]].{{lisa viide}}
 
1994. aastal oli EKTA lagunenud endiste töötajate poolt loodud eraettevõteeks, millest paljud tegutsesid EKTA ruumides, nt [[KAMITRA]], [[SIENT]], EKTACO jt.
 
1998. aastal ühendati EKTA vastloodud [[Cybernetica AS]]iga ja kaubamärgi EKTA all jätkati navigatsioonisüsteemide müümist.
 
==Viited==