Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märt Põder (arutelu | kaastöö) Resümee puudub Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
Märt Põder (arutelu | kaastöö) Resümee puudub Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
||
1. rida:
'''Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo''' (kaubamärk 1980. aastatest '''EKTA''', varem tuntud lühendi
EKTA oli varustatud omal ajal heal tasemel [[Projekteerimisvahend|projekteerimis-]] ja [[Tootmisvahend|tootmisvahenditega]]. Kuna Teaduste Akadeemia ettevõtet ei rahastanud, olid sellel isemajandamisel üpris vabad käed, loodi lahendusi teaduseksperimentide ja tööstuse automatiseerimiseks, mille tarvis arendati mikroarvutitel põhinevat arvutustehnikat ja süsteemiprogrammeerimist. Arendati digitaalse signaalitöötlemise riist- ja tarkvara, digitaalsüsteemide diagnostikat, sh süsteeme pardaarvutite testimiseks, toodete hulka kuulusid kõrgtäpsusega signaalimuundurid ja testerid, millest osa anti ka seeriatootmisse.
Ettevõtte kõrgaeg oli 1980. aastatel, mil loodi tuntud [[kooliarvuti Juku]], arendati ka samal [[KR580VM80A]] kiibil põhineva kogu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] turule toodetud [[CM 1800]]-seeria süsteemitarkvara.
==Ajalugu==
EKTA loodi 1976. aastal ENSV Teaduste Akadeemia [[Küberneetika Instituut|Küberneetika
Instituudi]] programmeerimise büroo baasil Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (EKB) nime all ning selle esimene direktor oli [[Kalju Leppik]]. Esialgu paiknes büroo Teaduste Akadeemia endises aktusesaalis [[Estonia puiestee]]l.
1978. aastal hakati projekteerima erikonstrueerimisbüroo uut hoonet Mustamäele, uude majja koliti 1980. aastal ja esimesel aastal kasvas töötajate arv 293ni, 1989. oli töötajaid 429.
1989. aastal loodi välisosalusega allettevõtted [[EKTACO]] ja [[EKTATEX]].
[[Trükkplaat|Trükkplaatide]] tootmise ja nendel [[Elektroonikasõlm|elektroonikasõlmede]] monteerimise osas oli EKTA aluseks mitmele hilisemale [[Elektroonikaettevõte|elektroonikaettevõttele]].{{lisa viide}}
1994. aastal oli EKTA lagunenud endiste töötajate poolt loodud eraettevõteeks, millest paljud tegutsesid EKTA ruumides, nt [[KAMITRA]], [[SIENT]], EKTACO jt.
1998. aastal ühendati EKTA vastloodud [[Cybernetica AS]]iga ja kaubamärgi EKTA all jätkati navigatsioonisüsteemide müümist.
==Viited==
|