Tädi Maali: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kamma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
 
[[Soome]]s on vastav, eriti meediahariduses kasutatud kõnekujund "Pihtiputaan mummo" ([[Pihtipudas|Pihtipudase]] memm).<ref>{{netiviide | URL = https://www.kirjastot.fi/kysy/onko-henkiloitavissa-ja-ajoitettavissa-kuka | Pealkiri = Onko henkilöitävissä ja ajoitettavissa, kuka toi julkisuuteen käsitteen "Pihtiputaan mummo" | Väljaanne = Kysy kirjastonhoitajalta | Aeg = 13.01.2011 | Väljaandja = Kirjastot.fi | Kasutatud = 26.07.2019 }}</ref>
 
== Tädi Maali aastal 1925==
{{Cquote|/.../Pealegi elas tädi Maali veel nende juures ja jumalamuidu! Nad ei pidanud teda mitte kaastundmuse pärast, seda pole meie päivil enam kellegil. Tädi Maali oli pärandusega tädi. Jah, pärandusega, ehk tal küll taskus oli veel vähem, kui Hinterbergeritel! <ref name="1925_02_06_Ühistegelised_Uudised_nr_6">6 veebruar 1925, Ühistegelised Uudised, nr. 6, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhisuudised19250206.2.12 Pärandusega tädi], digar.ee</ref>}}
 
==Vaata ka==
15. rida ⟶ 12. rida:
{{viited}}
 
== Välislingid ==
[[Kategooria:2001. aasta Eestis]]
* Asta Õim, Epp Ehasalu, [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25641 Tädi Maalist tädi Maaliks], Keel ja Kirjandus, 2017, nr 6
 
 
[[Kategooria:Eesti poliitika]]
[[Kategooria:Eesti ühiskond]]