Füüsika (Aristoteles): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
123. rida:
Thomas jätkab. Eeldades, et selleks et oleks liikumine, peavad olema liikuv ja liikumapanev, argumenteerib Aristoteles nii. Kui liikumine ei ole olnud alati, siis peab ütlema, et kas liikuvad ja liikumapanevad asjad on kunagi saanud, nii et neid enne ei olnud, või nad on igikestvad. Järelikult, kui öeldakse, et mis tahes liikuv asi on saanud, siis peab ütlema, et enne muutumist, mida võetakse esimesena, on teine muutumine ja liikumine, millega sai see liikuv asi ise, mis saab liikuda ja mida saab liikuma panna. Aga see järeldus sõltub eelnevast. Sest kui on antud, et liikumine ei ole alati olnud, vaid oli mingi esimene muutumine, enne mida ühtki muutumist ei olnud, siis järeldub, et sellel esimesel muutumisel on miski liikuv, ja see liikuv on saanud, sest enne teda ei olnud, sest postuleeritakse, et kõik liikuvad asjad on saanud. Aga kõik, mis saab, nii et seda enne ei olnud, saab mingi liikumise või muutumise tõttu, see liikumine või muutumine aga, mille tõttu liikuv asi saab, on eelnev sellele muutumisele, millega see liikuv asi liikus; järelikult on enne muutumist, mis öeldi olevat esimene, teine muutus, ja nii lõpmatuseni. Aga kui öeldakse, et need asjad, mis on liikuvad, on alati eeleksisteerinud, ka siis, kui mitte mingit liikumist ei olnud, tundub see mõistusevastane ja teadmatute poolt öeldud. Sest kohe paistab, et kui nad on liikuvad, siis peab olema liikumine, sest loomupäraselt liikuvad asjad on ka liikumapanevad, nagu on selge III raamatust. Aga kui loomupärased liikumapanevad ja liikuvad asjad on olemas, siis peab olema ka liikumine. Aga kui läheme tõe uurimisse sügavamalt sisse, siis juhul kui postuleerida, et liikuvad ja liikumapanevad asjad eeleksisteerivad alati enne liikumist, siis leiab paratamatult aset seesama, mis järeldub juhul, kui postuleerida, et nad on saanud: nimelt et enne muutumist, mida postuleeritakse esimeseks, on lõpmatuseni teine muutumine. See saab ilmseks nii. Kui eeldada, et on mingid liikuvad ja mingid liikumapanevad asjad ja ometi millalgi hakkab liikuma panema esimene liikumapanija ja ta paneb midagi liikuma ja enne seda mitte miski ei liigu, vaid seisab paigal, siis peab ütlema, et on teine, muutumine liikumapanijas või liikuvas asjas, mis toimus enne, kui see, mida postuleeritakse esimest korda liikumapanijaks, hakkas liikuma panema. See saab ilmseks nii. Paigalseis on liikumisest ilmaolek. Paigalseis aga on selles, mis on vastuvõtlik omamisele ja vormile, ainult mingi põhjuse tõttu. Järelikult oli mingi põhjus kas liikuma panna saava asja või liikuva asja poolelt, miks oli paigalseis. Järelikult, kuni see põhjus kestis, jäi alati paigalseis. Järelikult, kui mingi liikumapanija hakkas liikuma panema, pidi see paigalseisu põhjus kõrvaldatama. Aga seda saab kõrvaldada ainult mingi liikumise või muutumisega. Järelikult järeldub, et enne seda muutumist, mida öeldakse olevat esimene, on teine, eelnev muutumine, millega paigalseisu põhjus eemaldatakse.
Thomas jätkab. Edasi tõestab Aristoteles eeltoodud põhjendi paratamatuse. Võidakse ju öelda, et miski võib millalgi seista paigal, millalgi liikuda, ilma et oleks eeleksiteerinud mingi paigalseisu põhjus, mis kõrvalduks. Sellepärast ta tahab seda välistada. Ta ütleb kõigepealt, et liikumapanevate asjade seas mõned panevad liikuma ainult ühtemoodi, teised aga panevad liikuma vastandlike liikumistega. Need asjad, mis panevad liikuma ainult ühtemoodi, on looduslikud, nagu näiteks tuli alati soojendab ja mitte kunagi ei jahuta. Aga aru tõttu toimijad panevad liikuma vastandlike liikumistega, sest vastandlike asjade kohta tundub olevat üks teadus, nagu näiteks arstiteadus on teadus terve ja haige kohta; sellepärast tundub, et arst saab oma teaduse tõttu panna liikuma vastandlike liikumistega. Aristoteles esitas selle liikumapanijate erinevuse sellepärast, et tundub, et nende asjade puhul, mis toimivad aru tõttu, ei ole see tõsi, et kui miski, mis enne seisis paigal, liigub, peab paigalseisu põhjus enne kõrvalduma. Sest tundub, et aru tõttu toimijad on valmis toimima vastupidistes suundades, ilma et ta ise kuidagi muutuks. Sellepärast tundub, et nad võivad liikuma panna ja mitte liikuma panna, ilma et midagi muutuks. Järelikult, selleks et see Aristotelese põhjendit ei takistaks, lisab ta, et tema põhjend kehtib samamoodi nende asjade puhul, mis toimivad aru tõttu, ja nende asjade tõttu, mis toimivad loomupäraselt. Sest need asjad, mis toimivad loomupäraselt, panevad iseenesest alati liikuma ühes suunas, aga sattumuslikult panevad millalgi liikuma vastupidises suunas; ja selleks et see sattumus ette tuleks, on tarvis mingit muutumist; nii näiteks külm iseenesest alati jahutab, aga sattumuslikult soojendab. Aga see, et ta sattumuslikult soojendab, tuleb mingist tema muutumisest, kas nõnda, et ta suundub teise kohta, nii et ta on teises suhtes sellega, mida ta nüüd soojendab, enne aga jahutas; või nõnda, et ta eemaldub täielikult. Sest kui külm eemaldub, siis me ütleme, et ta on soojuse põhjus, nii nagu laevajuht on oma äraoleku tõttu laeva uppumise põhjus; samamoodi ka külm saab sattumuslikult soojuse põhjuseks, kas eemaldumise või ka lähenemise tõttu; nagu näiteks talvel on elukate siseelundid soojemad, sest soojus liigub ümbritseva külma tõttu sisse tagasi. Nõnda on ka aruga toimija puhul. Sest kuigi teadus on vastandite kohta üks, ei ole ta mõlemate kohta võrdselt, vaid põhiliselt ühe kohta; nagu näiteks arstiteadus on iseenesest korraldatud selleks, et ta teeks tervist. Järelikult, kui tuleb ette, et arst kasutab oma teadust vastupidi selleks, et tekitada haigust, siis see ei toimu mitte selle teaduse enese pärast, vaid sattumuslikult millegi muu tõttu. Ja selleks et see muu toimuks, kui seda enne ei olnud, on tarvis, et oleks mingi muutus.
Thomas jätkab. Edasi esitab Aristoteles tõestuse ettepandu näitamiseks. Sellepärast ta ütleb, et selle põhjal, et sama lugu on nii nende asjadega, mis toimuvad loomupäraselt, kui ka nende asjadega, mis toimuvad aru järgi, saame üleüldiselt kõikidest asjadest rääkides öelda, et mis tahes asjad, mis saavad teha või taluda või liikuma panna või liikuda,
{{pooleli}}
| |||