Rhodose saar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
nii on parem Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
Resümee puudub Märgis: Eemaldamine |
||
17. rida:
}}
'''Rhodos''' ([[vanakreeka keel]]es ''῾Ρόδος'', [[uuskreeka keel]]es ''Ρόδος'' 'rooside saar') on suur [[Kreeka]]le kuuluv [[saar]] [[Egeuse meri|Egeuse meres]] [[Väike-Aasia poolsaar]]e edelaranniku lähedal. [[Kárpathose väin]] eraldab seda edelas [[Kárpathose saar]]est.
Rhodos on [[Dodekaneesid]]e suurim saar nii pindala kui ka rahvaarvu järgi. Saare peamine linn ja vallavalitsuse asukoht on [[Rhodos (linn)|Rhodose linn]].
Rhodos on [[põllumajandus]]eks soodsa [[kliima]] ja rikkaliku [[taimestik]]uga saar.
Rhodosel asuv keskaegne [[Rhodos (linn)|Rhodose linn]] kuulub aastast 1988 [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
23. rida ⟶ 29. rida:
{{vaata|Vana-Kreeka}}
Saare hõivasid umbes [[14. sajand eKr|1400 eKr]] [[ahhailased]], seejärel umbes [[11. sajand eKr|1000 eKr]] [[doorlased]]. Doorlased jagasid saare kolme linna – [[Lindos]]e, [[Ialysos]]e ja [[Kameiros]]e – vahel, mis seejärel moodustasid koos [[Halikarnassose]], [[Knidos]]e ja [[Kos]]iga dooride ''heksapolise'' (kr.k. `kuue linna liit`). Erakordselt hea asendi tõttu ([[Aasia]]sse ja [[Egiptus]]esse viivate [[meretee]]de läheduses) sai Rhodos peagi tähtsaks kauplemiskohaks. Eriti kiiresti tõusis esile [[Lindos]]. See asutas kaks kolooniat – Rhegiumi ja Gela.
S{{commonskat-tekstina}}▼
Saarelt veeti juba varakult välja keraamikatooteid, eelkõige loomaornamentfriisiga Rhodose vaase. Rhodosel olid tihedad sidemed Egiptusega, seda tõendavad muuhulgas Rhodose palgasõdurite jäetud raidkirjad [[Abu Simbe]]lis.
[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] sai Lindoses [[türann]]iks [[Kleobulos]] (hiljem arvati ta [[seitse tarka|seitsme targa]] hulka). Pärast vabanemist lühikest aega kestnud Pärsia ülemvõimust kuulusid saare linnad [[Ateena mereliidud|Ateena Mereliitu]]; 411–407 eKr suutsid end uuesti iseseisvaks võidelda.
Kolmest vanast linnast rajati ühtne riik ja saare põhjaossa asutati uus pealinn Rhodos, mis kavandati [[Hippodamos]]e plaani järgi ehitatud [[Pireus]]e eeskujul. Sellest alates arenes Rhodos nii öelda maailmakaubanduse keskusena kiiresti. Eriti kasulikuks osutusid sidemed edasipürgiva [[Aleksandria]]ga. Pärast [[Aleksander Suur]]e surma püüdis Rhodos [[hellenistid|hellenistlike]] [[monarhiriik]]ide vahelises võimuvõitluses sõltumatust säilitada ja ranget erapooletust hoides oma kaubandust ohust säästa.
[[Pilt:Colossus of Rhodes.jpg|thumb|left|[[Marten van Heemskerck]]. [[Rhodose koloss]].]]
[[Rhodose mereõigus]]t tunnustati Rooma [[keisririik|keisririigi]] ajani.
[[Diadohhide sõjad|Diadohhide sõdade]] ajal 305–304 eKr piiras Rhodost [[Demetrios Poliorketes]], kuid ei suutnud pealinna alistada. Võidu jäädvustamiseks lasksid rhodoslased Lindose Charesel luua saare peajumala [[Helios]]e umbes 37 m kõrguse [[pronks]]kuju ja paigutasid selle sadamasuudmesse. See [[Rhodose koloss]], mida peetakse üheks [[seitse maailmaimet|seitsmest maailmaimeks]] Rhodos, hävis 227 eKr [[maavärin|maavärisemise]] ajal.
Rhodose skulptuurikoolkond oli ka hiljem kuulus ([[Farnese härg]], [[Laokoon]]i grupp), Rhodos sai Ateena ja Aleksandria järel tähtsaks kreeka kultuuri keskuseks. Seal tegutses kuulsaid [[kirjanik]]ke, [[filosoof]]e ja õpetlasi ([[Apollonias]], [[Panatitios]], [[Poseidonios]]), asutati [[retoorika]]kool. Rhodos muutus seetõttu populaarseks kohaks, kus õppisid eelkõige noored rooma ülikud ([[Tiberius]], [[Gracchus]], [[Pompeius]], [[Cicero]], [[Caesar]], [[Lucretius]], [[Tiherius]]).
[[File:Heinrich Kiepert. Asia citerior.Mare.Internum.jpg|thumb|left|Vahemere idaosa [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]]]]
[[Pilt:Rhodos topo.png|thumb|Rhodose topograafiline kaart.]]
Rooma toetamise eest [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] alistamisel, [[Rooma-Pärsia sõjad|Rooma-Pärsia sõdades]] sai Rhodos oma senisele [[Väike-Aasia]] valdusele [[Peraea]]le lisaks [[Kaaria]] ja [[Lüükia]], kuid suurem osa neist kaotati peale [[Kolmas Makedoonia sõda|Kolmandat Makedoonia sõda]].
Rängalt tabas Rhodost vabasadama asutamine [[Delos]]el 166 eKr, seda näitab sadamatollidest saadud sissetulekute järsk langus (1 miljonist 150 000 [[Kreeka drahm|drahmini]]). 164. aastal eKr sai Rhodosest Rooma liitlane.
[[Pontose kuningriik|Pontose kuningas]] [[Mithridates VI]] piiras tulemusteta Rhodost 88. aastal eKr. 42. aastal eKr vallutas Rhodose [[Cassius]], mille järel viidi palju kunstiteoseid Rooma, sealhulgas kuulus Laokooni grupp. Ka [[Rooma Keisririik|Rooma keisririigi]] ajal säilitas Rhodos näiliselt iseseisvuse ja osaliselt ka rikkuse.
Pärast mitut valitsejate vahetumist läks saar 1309. aastal [[Malta ordu]] valdusse, mille valitsuse ajal sai Rhodose linn tänapäevalgi vaatamisväärse keskaegse ilme. Linna antiikaegseist ehitistest on silmapaistvad [[Aphrodite]] tempel (3. sajandil eKr), mitme templi varemed [[akropol]]il, [[staadion]] ja [[odeion]].
== Välislingid ==
[[Kategooria:Lõuna-Sporaadide saared]]
| |||