Fjodor III: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
Fjodor III oli hardalt usklik ja püüdis jätkata ka isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt reformi algataja, endise patriarhi [[Nikon (Moskva patriarh)|Nikon]]i ja lasi elusalt põletada [[vanausulised|vanausuliste]] juhi [[Avvakum]]i. [[1678]]. aastal viidi tsaaririigis läbi rahvaloendus ning asendati erinevad maksud ühise majapidamise pealt makstava maksuga. Fjodori ajal seati sisse ka tsaaririigi valduste ainuvalitsemine ja valitsejad – [[vojevood]]id. Likvideeriti varasem kord, mille järgi elatist ja riigimakse kogusid ametnikud nende valitsetavalt territooriumilt, ning viidi sisse alaline valitsus (''Расправная палата'')
[[File:Feodor III of Russia.jpg|pisi|[[Vene tsaar]] Fjodor III]]
Fjodor III ajal moodustati endise maakaitseväe asemel Venemaal [[regulaararmee]]. 1680. aastal oli Vene tsaaririigi regulaararmees 41 sõduri[[polk]]u, 21 [[strelets]]ipolku 26 [[reitar]]i- ja [[piik|piigipolku]] ja 4 [[kasakas|kasakapolku]]. Streletsipolgud likvideeriti Peeter III poolt, pärast 4 streletsipolgu mässu [[1698]]. aastal. Fjodor III valitsemisajal moodustatud polkudest olid 2 (Leforti polk ja Butõrka polk), koos Peeter
[[1682]]. aastal lasi ta ära põletada bojaaride sugupuud, mis määrasid nende omavahelised võimusuhted, [[kohajärgus]]e. See lubas tal ametnikke määrata nende isiklike võimete, mitte väljakujunenud võimusuhete ja [[Venemaa aadel|aadlipäritolu]] alusel.
| |||