Talinisu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
→‎Kasutatud kirjandus: --deleteting snooping trackers "fbclid=" in URL
Resümee puudub
1. rida:
{{vaidlustatud}}
[[Fail:Katse kylv.jpg|pisi|Sordiaretuse katselappe külvatakse eriliste väikeste külvikutega. Antud juhul on katselapi laius 1m ja pikkus 5 - 9 m. Selliseid väikeseid katselappe mahub siis põllule tuhandeid. Enne külvi on kõikidele lappidele minevad seemned eraldi kaalutud, töödeldud ja vastavalt põllu plaanile järjestatud. Külvaja jälgib põllul maha märgitud jooni ja tikukesi ning oskab siis õigel ajal külvikust seemned maha külvata. Pit on tehtud Eesti Taimekasvatuse Instituudis.]]
'''Talinisu''' on kõrreliselaadsete seltsi kuuluv taimede perekond.
[[Fail:Talvekindlus.jpg|pisi|Eesti tingimustes on talinisu talvekindlus tähtis omadus. 2021 varakevadised tingimused soodustasid lumiseene levikut. Fotol on näha erineva talvekindlusega genotüübid talinisu aretuse katsepõllul]]
 
Talinisu on sööda- ja toiduteravili. Seda kasutatakse nisujahu ja jahutoodete valmistamiseks. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena.
 
25. rida ⟶ 26. rida:
=== Kasvunõuded ===
Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui talirukis. Hästi karastunud talinisutaimed taluvad külma -20…-25<sup>o</sup>C. Idanemisest tera valmimiseni vajab talinisu aktiivsete  temperatuuride (üle +10<sup><sub>o</sub></sup> C) summat 1400…1500<sup>o</sup>C. Talinisu juurestik on rukki omast nõrgem mistõttu peavad toitained ja vesi olema paremini kättesaadavad. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 450…500. Saaki määrava tähtsusega on niiskuse olemasolu kevadise kasvu algusest loomiseni. Talinisu on rukkist tundlikum talvekahjustuste ning taimehaiguste suhtes, seetõttu peaks  nisupõld olema väikese kallakuga, et kevadel sulavesi kiirelt eemalduks ja ei moodustaks jääkatet. Samuti on tähele pandud, et tuulte eest kaitstud põllud, kus lumikate paremini püsib, on talinisule talvitumiseks soodsamad.
[[Fail:Talinisu katsepõld.jpg|pisi|Igal genotüübil talinisu sordiaretuse põllul on määratud küpsuse faas ja vastavalt sellele koristatakse iga lapp just temale õigel päeval. Üle poole saagist on juba turvaliselt hoidlasse viidud. Talvel analüüsitakse lappidel sorte ja aretisi laborites.]]
 
Talinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga hapnikuvaeses mullas hakkab orgaaniline aine lagunemise asemel käärima ja selles protsessis eralduvad laguproduktid on taimedele mürgised) ning nisul võivad olla ulatuslikud talvekahjustused. Turvasmullad talinisu kasvatamiseks ei sobi, sest turvas paisub ja tõmbub temperatuuri kõikudes kokku (varakevadel) ning juured võivad rebeneda.
 
34. rida ⟶ 35. rida:
=== Mullaharimine ===
Taliteraviljade külvieelne mullaharimine sõltub eelviljast, põldude kultuuristatusest ning ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast (künnipõhine või pindmine harimine, otsekülv).
[[Fail:Geneetiline mitmekesisus põllul.jpg|pisi|Talinisu sordid ja aretised võivad olla välimuselt väga erinevad. Valminult on nad kõik koos põllul väga pilku püüdvad. Erineva välimuse taga võivad olla sarnased majanduslikud omadused, sarnase välimuse taga aga hoopis erinevad omadused. Aretuspõllul on sadu ja tuhandeid erinevaid genotüüpe.]]
 
Tugevasti umbrohtunud ja ebatasastel põldudel on õigustatud mustkesa kasutamine. Harimisel võiks kasutada kombineeritud võtete süsteemi. Enne umbrohutaimede generatiivorganite moodustumist pritsida üldhävitava herbitsiidiga (maheviljeluse nõuete järgimisel jääb see tegevus ära); kahe-kolme nädala pärast harida põld (randaal, nugaäke vms) ning seejärel ~2 nädala pärast künda.  Künnisügavus sõltub mullastikust  ja umbrohtumusest (orasheinaga umbrohtunud põllul võiks künda sügavamalt).
 
44. rida ⟶ 45. rida:
 
Arvestama peab, et taliteraviljade külvi eel peab muld olema küllaldaselt tihenenud. Hilisemate kündide korral tuleks põldu rullida (adra tihendusrull, rihvelrullid), et tagada taliteraviljadele sobivaim külvisügavus (2…4 cm). Külvieelne kerge kultiveerimine hävitab umbrohte ja loob seemnetele soodsa idanemiskeskkonna.
[[Fail:Saagikoristus.jpg|pisi|Kui talinisu sordid on valmis, koristatakse lapid väikese kombainiga kõik eraldi kotikestesse. Iga lapi koristusaeg on aretaja poolt paika pandud küpsusfaasi määramisega. Koristada ei saa liiga vara - terade niiskusesisaldus on siis liiga suur ja kombain ei peksa korralikult teri viljapeast välja. Samuti ei tohi koristada liiga hilja - iga vihmasadu võib küpse vilja kvaliteedi ära rikkuda.]]
 
Mullapind tuleks harida võimalikult siledaks, et talvel lohukestesse kogunev vesi ei ohustaks taimi.