[[1. mai]]l [[1938]] sai Tartu Eesti ainsaks [[esimese astme linn]]aks.
Enne Teist maailmasõda olid tegutsesid Tartus [[A. Le Coq]]'i õllevabrik ja suuremad Tartu tööstusettevõtted [[Tartu Telefonivabrik]], [[Georg Lellep|G.]] ja [[Hans Lellep|H.]] [[Lellepi masinavabrik]] (ehitustarvete, põllutööriistade ja lukkude valmistamine, aga toodeti ka ahjuuksi, labidaid, triikraudu, ehitustarbeid jm<ref>[https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/74A3F02D0A31D77742256B17002BD371 C. J. Lesta metallitöökoda], info.raad.tartu.ee</ref>), [[Tartu Kammivabrik|kammivabrik Estico]], [[Postimehe trükikoda|Postimehe]] ja [[Ilutrükk|Ilutrüki]] trükikojad, Põllutööriistade ja Masinavabrik J. Ratnik, põllutööriistade ja masinavabrik [[Tegur (ettevõte)|AS Tegur]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1921/12/07/13 Põllutööriistade ja masinawabrik A-S. „Tegur" Tartus.], Sakala (1878-1940), nr. 144, 7 detsember 1921</ref> ja [[Haubneri masinaehitustehas|Haubneri metallitööstus]].
[[1940]]. aasta [[17. juuni]]l algas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]. [[1941]]. aasta 14. juunil [[juuniküüditamine|küüditati]] Tartust tuhandeid elanikke.
