Redaktsioon: 13. jaanuar 2022, kell 10:11 redigeeri Teomees (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5212 muudatust Täiendused Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. jaanuar 2022, kell 11:52 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 030 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
15. rida: Kui kardinal Mazarin 1661. aastal suri, läksid musketärid tagasi kuninga alluvusse, kes moodustas neist uuesti kaks kompaniid. Musketäride esimese kompanii kaptenleitnandiks sai 1667. aastal kuningale täielikult lojaalne [[d'Artagnan]] (Charles de Batz de Castelmore), kes oli musketäriks saanud 1644. aastal ning 1652. aastal kaardiväe leitnandiks. D'Artagnani juhtimisel toimus üksuse organiseerimises kvalitatiivne hüpe: kuninglike musketäride arv kompaniis kahekordistus 250 inimeseni, neile ehitati kasarm (enne seda elasid musketärid üürikorterites), kompanii muutus omamoodi sõjakooliks jne. Kuninglikud musketärid said kuulsaks kogu [[Euroopa]]s oma võitlusvalmiduse, lojaalsuse ja hulljulgusega ning olid teiste valitsejate matkimise objektiks. Paljud välismaalt pärit noored aadlikud püüdsid innukalt sellesse kuulsasse üksusesse "praktikale" minna. 1745. aastal oslesid kuninglikud musketärid viimast korda otseses lahingutegevuses -– [[Fontenoy lahing]]us [[Austria pärilussõda\|Austria pärilussõjas]]. [[Louis XV]] valitsemisaja lõpus (1774) oli kuninglikke musketäre 450, pärast monarhi surma likvideeriti väeüksus alanud sõjaväereformi käigus eelarvelistel põhjustel (15.12.1775).<ref name="musketär">Chartrand, Rene. French Musketeer 1622–1775. p. 23. ISBN 978-1-78096-861-2.</ref> 1789. aastal toodi musketärid tagasi teenistusse, kuid [[Prantsuse revolutsioon]]i järel saadeti uuesti laiali. 1814. aastal reformiti väeüksust jälle, et nüüd juba lõplikult 1816. aastal likvideeritud saada. [[Fail:Musketeers.jpg\|pisi\|245x245px\|Musketärid musketitest tulistamas. Rekonstruktsioon.]] == Väeosa kirjeldus == Kuninglikud musketärid, korraldasid valvet ja kuninga kaitset väljaspool kuningapaleed, nad pidid saatma kuningat tema väljasõitudel ja jalutuskäikudel, ratsutades kahekaupa kõige ees. Nende ülesanne oli korraldada kuninga kaitset ka sõjakäikudel. Palees kaitsesid kuningat aga ihukaitse (Garde du corps) ja [[šveitsi kaardiväelased]] (Gardes suisses). Musketäriks saamine oli sisuliselt edutamine peale eelnevat teenistust mõnes teises väeosas. Musketäri kandidaadil tuli esitada soovituskirjad, samuti tõendeid selle kohta, et tal on vahendeid teenistuskulude katmiseks. Kulude hulka kuulus teenri palkamine, hobuste, relvastuse, riietuse ja muu vajaliku varustuse muretsemine. Sõja ajal musketäri kulutused kahekordistusid. Monarh andis ~~tale~~talle ainult musketi, helesinise mantli ja selle alla varrukateta mundrikuue.<ref name="musketär"></ref> Kuninga musketäride kompaniisse võeti peamiselt jõukate aadliperekondade liikmeid, samas vaesemate aadlike või ambitsioonikate tavainimeste jaoks oli musketäride kompaniis teenimine ainus viis jõuda kuningakoja lähedusse, kõrgema seltskonna juurde. Musketäride kompanii isikkoosseis koosnes Louis XIII ajal 100 tavalisest musketärist, 1 kaptenleitnandist, 2 leitnandist ja 4 [[kornet (auaste)\|kornetist]], lisaks abiteenistus.

Musketärid: erinevus redaktsioonide vahel