Viktor Vaht: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P partei parteitegelane > https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/funktsion%C3%A4%C3%A4r/1
Smörre (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
22. rida:
1988. aasta [[Molodjož Estonii]] ajalehe intervjuus<ref>http://www.moles.ee/98/Jan/12/2-1.html</ref> ütles Vaht, et Eesti iseseisvumise puhul ta "ei saa aru, miks peab rahvast kaheks jagama. Miks pole võimalik koos võidelda, kuna keegi pole hea elu vastu, vaid aastakümneid Eestis elanud venelasi pidi hakkama okupantideks nimetama." Vahi arust okupatsiooni ei olnud ja ta pidas Eestit uueks riigiks.
 
Intervjuus oli Vaht veendunud, et [[Rahvarinne|Rahvarinde]] tegutsemine oli ebaseadulik, kuna see ei põhinenud Nõukogude Liidu konstitutsioonil: "seaduslikkust ei saa arendada ebaseaduslikult". Samuti ei saanud ta aru, milleks pidi keeleseaduses "vene keele kõrvaldama". Vaht lisas, et ta mõtleb peammiseltpeamiselt vene keeles ja on oma südame poolest rohkem venelane. Tema arust suuremad rahvad, nagu venelased, on tolerantsemad teiste rahvuste vastu kui väiksemad rahvad, nagu eestlased. Veendunud kommunistina ei näinud Vaht demokraatia häid külgi. Tema arvates olid nõukogude ülemnõukogus töölised, noored ja naised paremini esindatud, kui läänelikus demokraatias, kus "tööliste ja talupoegade esindused" puudusid.
 
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal võttis Vaht vastu Venemaa kodakondsuse.